Määruse taga ootab 5G sageduslubade konkurss, mida ei saa enne välja kuulutada. Määrust aga ei saa enne kehtestada, kui elektroonilise side seaduse muudatused on riigikogus vastu võetud.

"Kui riigikogu peaks 15. septembril elektroonilise side seaduse muudatused vastu võtma, siis tõepoolest saame 5G protsessiga edasi liikuda. Esmalt saadame sidevõrkude turbemääruse valitsusele otsustamiseks. Tehniliselt on see meil ette valmistatud, möödunud nädalal lõppes taas ka avalik konsultatsioon sideettevõtetega. Turbemääruse vastuvõtmise ajaraam on siis juba valitsuse kätes," kirjeldas ministeeriumi pressiesindaja Laura Laaster edasist protsessi.

Edasi paneb ministeerium paika 5G sagedusala konkursi tingimused ja muudetakse konkursi määrust, seejärel taaskäivitab tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) konkursi.

Kuna protsess 5G sagedusalade konkursi ümber on kestnud juba mitu aastat ja kõik senised välja käidud tähtajad pole vahepeal lahvatanud koroonaaja ning Levikomi kohtuvaidluse tõttu pidanud, ei soovi MKM uusi ajalisi veksleid välja käia.

"Sideettevõtetel on 60 päeva aega konkursile registreeruda ehk oma huvist teada anda, seejärel konkurss käivitub ja läheb kauplemiseks. Pärast seda on sagedusload välja jagatud," ütles Laaster.

Kas aga sagedusala jagatakse konkursi jaoks kolmeks või neljaks, pole väidetavalt veel otsustatud.

"Lubade arvust saame rääkida siis, kui turbemäärus on vastu võetud," ütles Laaster.

Valminud sidevõrkude turvalisuse määrusega võib riik otsustada, et keelab Eesti sidevõrkudes tulevikus ebademokraatlikest riikidest pärit seadmed ja tarkvara. Esialgse plaani järgi ei tohiks Eesti võrkudes kasutada aastast 2026 enam Huawei riist- ja tarkvara.

Ametlikus sõnastuses on eesmärk on kehtestada meetmed üldkasutatava elektroonilise side teenuse ja üldkasutatava elektroonilise side võrgu riigi julgeoleku huvidele vastavuse tagamiseks.

Määrusega kehtestatakse sideettevõtjatele sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara teavitamise kohustus ning kasutusloa taotlemise kohustus. Määruses kirjeldatakse, missugust riist- ja tarkvara loetakse edaspidi kõrge riskiga riist- ja tarkvaraks.

5G sageduslubade konkursi venimise üheks asjaoluks on olnud sideettevõtte Levikom kohtuskäik riigi varasema otsuse vastu jagada sagedusala kolmeks.

Mullu kevadel aga jättis riigikohus Levikomi kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata Tallinna ringkonnakohtu otsuse peale, mis leidis, et riik pole 5G konkursi tingimustega eksinud.

Haldus- ja ringkonnakohtus oli peamiseks küsimuseks, kas määrusega kolme sagedusloa väljaandmine nelja asemel riivab ettevõtlusvabadust ning kas see on õiguspärane. Levikomi argument on olnud, et konkursi läbiviimise määrus on valesti koostatud ning 5G loa mängitakse sagedusriba kolmeks jagamisega kolme suure mobiiloperaatori – Telia, Elisa ja Tele2 – kätte.

Praegu nõuab advokaadibüroo TGS Baltic oma kliendi, võlgades Levikomi pankrotti, ent ettevõte ise on esitanud kohtule avalduse saneerimiseks, lootes 5G sagedusala konkursile, kus nad soovivad ühe sagedusala peale konkureerida. Ettevõte on väitnud, et neil on investor selleks olemas.