Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt võttis riigikogu menetlusest tagasi elektroonilise side seaduse (ESS), ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE). Muu hulgas süüdistas minister Elisat riigi julgeolekueesmärkide eiramises ja 5G arengu ning kiire interneti kättesaadavuse pidurdamises.

Märkimisväärselt jättis Sutt tähelepanuta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegematajätmised ja jämedad vead. Süüdistused on rängad, kuid valed – need peidavad MKM-i halba valgusse asetavaid ja ministrile teada olevaid fakte.

Elisa mõistab riiklikke julgeolekukaalutlusi ning pole neid kunagi kahtluse alla seadnud ega nende vastu töötanud. Vastupidi, oleme viimased kaks aastat pakkunud kiireima võimaliku variandi Huawei tehnoloogia väljavahetamiseks kahe-kolme aastaga koos mõistliku kompensatsiooniga.

Eesti saaks olla Euroopa esimene Huawei-vaba riik, eeskujuks teistele nii ühiste julgeolekueesmärkide täitmisel kui ka koostöös turuosalistega. See oleks kõige võimsam viis näidata liitlastele, et Eesti suhtub tõsiselt Eesti ja USA vahel 2019 allkirjastatud 5G-memorandumisse.

MKM-i praegune eelnõu, mis näeb üleminekuaastatena 2025. ja 2029. aastat, aga survestab tehnoloogilistel ja majanduslikel põhjustel Elisat jätkuvalt investeerima Huawei tehnoloogiasse ja kasutama Huawei lahendusi veel kuni üheksa aastat, sealjuures esimesed kolm-neli aastat ka Huawei 5G-tehnoloogiat.

Minister väitis ekslikult, et Elisale ei teki antud eelnõu jõustumisel mingeid kulusid. Sealjuures ütleb MKM-i enda tellitud ja teostatud analüüs (6/2020/Reiljan), et vältimatu kulu olemasoleva äsja valmis saanud 4G võrgu enneaegsest mahakandmisest ja uue ehitamisest on suurusjärgus 50 miljonit eurot.

Ministri väide põhineb MKM-i tellitud teisel analüüsil (4/2021/Ruuto), mis on koostatud ainult avalike andmete põhjal NATO Küberkaitsekoostöö Keskuses töötava isiku poolt.

Pealiskaudse ja puhtalt teoreetilise analüüsi kokkuvõte on järgmine: "Analüüsi autor usub, et tehniliselt on olemas stsenaarium, mille raames on võimalik 5G seadmed lisada teiselt tarnijalt ilma, et tekiks seejuures märkimisväärseid lisakulutusi." MKM-il on ka tehnoloogiaettevõtte Ericsson analüüs (6/2021/Ericsson), mis lükkab ümber Ruuto analüüsis välja toodud kolm erinevat teoreetilist hüpoteesi.

Eeldatavasti hakatakse just neid kahte analüüsi tulevikus kohtus omavahel võrdlema, kui riigi soovitatud kohtumenetlus käivitub. Kui kohus leiab, et Elisa peab oma äsja valmis saanud 4G võrgu 5G piirangute tõttu enneaegselt välja vahetama, võib see tähendada riigile lõpuks hoopis mitmekordseid kulusid. Lose-lose lõpplahendus tähendab ühtlasi ka seda, et Huawei väljavahetamises sörgib Eesti Euroopas viimaste seas, nagu on juba juhtunud 5G-ga.

Elisa kompromissettepanekus riigile on kompensatsiooni ülemine piir seatud MKM-i enda tehtud analüüsist (6/2020/Reiljan) tulenevalt 50 miljoni euro suuruseks ja sealjuures oleme teinud ettepaneku, et Elisa katab pool tekkivast kulust. Elisa on nõus ajatama riigi vastutuse kümne aasta peale ehk praktikas Elisa kompromissettepanekust tekkiv kulu riigile oleks kuni 2,5 miljonit eurot aastas ehk samas suurusjärgus kaitseväeorkestri kuludega.

Kompromissettepanekutele on vastatud kategooriliselt eitavalt. Ühel nõupidamisel anti Elisale mõista, et isegi üheeurone kompensatsioon on liiast, lisades, et "mis te siin jaurate, asi on niikuinii otsustatud üleval pool". On ka korduvalt soovitatud otsida oma õigusi kohtu kaudu.

Kui minister pidi 21. septembril juba kurikuulsaks saanud praakseaduse riigikogust tagasi võtma, tõstis minister vaid päev hiljem valitsuse lauale kiiruga kokkuklopsitud uue versiooni. Muljetavaldav tempo on saavutatud pealiskaudsusega: probleemsete kohtade käsitlemisele on seal eelistatud jaanalinnutaktikat ja Huawei-piirangute majanduslikke mõjusid on otsustatud seletuskirjas täielikult ignoreerida. Lisaks puudub analüüs eelnõu mõjust konkurentsile.

Tõsi, MKM on eelnõus küll käsitlenud majanduslikku mõju, mis tuleneb sideettevõtjatele näiteks lepingueelse teabelehe täiendamise nõudest, aga Huawei piirangute mitmekümnetesse miljonitesse ulatuv mõju sideettevõtjatele on puudu. Jääb ainult küsida, et kas kogemata või meelega – igal juhul väga küsitav olukord õigusriigi vaatenurgast.

Äärmiselt kahetsusväärselt on see, et me räägime siin majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, organisatsioonist, mis peaks kaitsma ettevõtjate huve ja looma atraktiivset majanduskliimat, nagu nad ka ise on oma eesmärgi sõnastanud, et meil oleks "ettevõtlikkust ja innovatsiooni soosiv riik". Selles juhtumis on MKM asunud aga vankri ette, mis sõidab ettevõtetest jõuga üle.

FICE (Foreign Investors´ Council in Estonia) on teemat korduvalt kommenteerinud ja kardab, et selline ettevõtte majanduslik survestamine ja kohtuprotsessidesse surumine ei jää naaberriikides märkamata ja saab olema Eesti investeerimiskliimale kahjulik olukorras, kus konkurents naaberriikidega välisinvesteeringute üle jätkuvalt tiheneb.

Tulles tagasi ministri sammule eelnõu menetlusest tagasi võtta ja uuesti esitada. Suvega saadud lisaaega ei kasutatud töötegemiseks: terve suve jooksul ei tulnud ministeeriumis kellelegi meelde eelnõuga tegeleda ning kuupäevi üle kontrollida.

Elisa võimuses ei ole muuta eelnõude sõnastust, demokraatlikus riigis kuulub see õigus ministrile, kes on eelnõu valitsusele saatnud. Minister on karmide sõnadega Elisale ebaõiglaselt sildi külge kleepinud. Vabandus oleks igati kohane. Vigu tunnistada on raske, eriti poliitikuil enne valimisi. Paraku näib hetkel, et ministeeriumi eesmärk on mitte teha sisulist tööd, vaid eelnõu iga hinnaga võimalikult kiiresti ära kinnitada.