Suured telekomid ootavad, et riik 5G sagedusala kolmeks tükeldaks

Foto: Merilin Pärli/ERR

Mitmed suured telekomiettevõtted on järgmisel nädalal riigikogus vastu võetava elektroonilise side seaduse suhtes suuremal või vähemal määral kriitilised, üks neist nimetab seda suisa põhiseaduse vastaseks. Samuti ei mõista ettevõtted, miks pole ministeerium siiani ära otsustanud, mitmeks jupiks konkursile pandav 5G sagedusala jagatakse.

Riigikogus läheb 15. septembril kolmandale lugemisele elektroonilise side seaduse muutmise eelnõu, millega Eesti võtab üle EL-i sidedirektiivi. Palju vaidlusi tekitanud eelnõu käsitleb muu hulgas sidevõrkude ja 5G tehnoloogia turvalisust ning selle väljavahetamist julgeolekukaalutlustel. Seaduse vastuvõtmine on eelduseks turbemääruse koostamisel, mis eeldatavasti keelustab Huawei tehnoloogial põhineva sidevõrgu.

Telia on küll eelnõu suhtes kriitiline, ent möönab, et see on töö käigus siiski oluliselt paremaks läinud, mistõttu nad selle vastu protestima või kohtuuksi kulutama ei hakka.

"Sideoperaatoritele toob see juurde keerukust, bürokraatiat ja ka täiendavaid kulusid, olgu see siis tarnijate arvu vähenemise näol turul või ka teatud tingimustel täiesti seadmete väljavahetamise kulude näol," selgitab Telia tehnoloogiajuht Andre Visse. "Oleks otstarbekas ka ette näha siis kompensatsioonimehhanism selles regulatsioonis. Selles osas riik sideoperaatoritele vastu tulnud ei ole."

Nende konkurent Elisa aga leiab, et seaduseelnõu on suisa põhiseaduse vastane.

"See seadus kohustab meid maha kandma äsja tehtud investeeringud. Meil on riikidevaheline investeeringute kaitseleping, mis ütleb, et tehtud investeeringud on kaitstud. Nüüd MKM-i see asi ei huvita, nemad arvavad, et laseme selle seaduse igal juhul läbi, küll me pärast klaarime," ütleb Elisa juht Sami Seppänen.

Elisa on investeerinud Huawei võrku ja seadmetesse kümneid miljoneid eurosid. Kui määrusesse kavandatakse nõue vahetada seadmed välja viie kuni üheksa aastaga, tahaks Elisa sellega paari-kolme aasta jooksul ühele poole saada, ent soovib, et riik vähemalt poole sellest kulust kompenseeriks. Riik on keeldunud. Seetõttu kaalub Elisa riigi vastu kohtutee jalge alla võtmist.

"Viimane asi, mida Elisa tahab teha, on hakata riigiga kohut käima. Aga kui meile ei anta mingit muud võimalust ja põhiseadus on vastas, siis tulevad väärtused mängu ja siis me peame seda tõenäoliselt tegema," ütleb Seppänen.

Tele2 juht Chris Robbins ei jõua aga ära imestada, et seadus, mida on menetletud juba aastaid, ikka veel vastu võetud ei ole. Neil suuri probleeme sellega ei ole, ent neil pole ka mängus sama suuri investeeringuid.

"Me oleme viimase kahe aasta jooksul valitsusega sel teemal nii palju suhelnud, andes oma sisendi. Mõistagi on seal asju, mida me tahaksime muuta või mille kohta küsida, aga üldjoontes hindan selle igati tasakaalus olevaks," ütleb Robbins.

Kuni sideseadust pole vastu võetud, ei kuuluta majandusministeerium välja ka 5G sagedusala konkurssi. Veelgi enam, riik ei soovi veel ka öelda, kas sagedusala jagatakse kolmeks või neljaks. Pankrotiga maadlev Levikom käis riigiga kohut, et saavutada neli sagedusala, et ise mängu tulla, ent kaotas. Suured ettevõtted aga pooldavad mängumaa omavahel ehk kolmeks jaotamist, kuivõrd jämedalt pool Eesti sagedusalast jääb veel aastateks Venemaa kätte ehk tegelik sagedusala on väiksem.

"Kui me selle pool jagame kolme asemel neljaks, siis meile jääb suht vähe seda sagedust järele. Kolmega on meil võimalik teha väga ägedad 5G võrgud. Kui me jagame selle neljaks, siis me saame pooltõbise 5G," põhjendab Sami Seppänen.

Tele2 juht Chris Robbins ei usu, et klient sellest midagi eriti võidaks, kui sagedusala neljaks jagada, kuigi ta maksab selle eest.

"Kui sagedusala neljaks jagada, siis ei saa keegi turuosalistest pakkuda 5G teenust sellise kvaliteediga, nagu me tahaksime, sest sellest sagedusalast lihtsalt ei piisaks," lisab ka tema.

"Neljaks jagamine toob väga suure riski, et neljas sagedusluba omandatakse spekuleerimise eesmärgil," lisab Andre Visse, millega ka teised turuosalised nõustuvad.

Teisisõnu: Levikom või mõni teine telekomiettevõte võib küll konkursil osaleda, ent kui tal pole Eestis oma sidevõrku, siis on ostu eesmärk üksnes omandatud sagedusala vaheltkasuga mõnele turuosalisele edasi müüa.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: