Riigikogu pidi elektroonilise side seaduse enne suve vastu võtma, jõustumiskuupäevaks sai seaduseelnõusse kirja 15. juuli. Juunis, kui seaduseelnõu kolmandale lugemisele pidi minema, tegeles aga EKRE saalis obstruktsiooniga ning teiste eelnõude kõrval lükkus ka see sügisesse.

Elektroonilise side seadus võimaldaks vastu võtta sidevõrkude turvalisuse määruse, millega on plaanis Huawei seadmete keelustamine võrgus. Seaduse vastuvõtmise taga on seisnud ka 5G sagedusalade konkurss.

Sellesse kolmapäeva oligi plaanitud seaduseelnõu kolmas lugemine. Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse järgi teise ja kolmanda lugemise vahel enam sisulisi parandusi eelnõu teksti lisada ei saa, täpsustada võib üksnes keelelisi või tehnilisi nüansse.

Nädala algul käis koos majanduskomisjon, mis eelnõu viimaseid üksikasju üle vaatas, ent ootamatult tekkis vajadus kolmas lugemine nädala võrra edasi lükata. Nimelt selgus, et eelnõu viimasesse punkti oli jäänud minevikku ulatuv jõustumiskuupäev ning juristid asusid analüüsima, mida sellises olukorras teha.

Komisjoni liige Kalvi Kõva (SDE) tõdes riigikogu välja saadetud pressiteates, et juhtunu on halb pretsedent, ent olukorrale ei ole paremat lahendust kui eelnõule täiendavate selgituste lisamine.

Nüüd lisab ta, et lahenduseks oli teha tehnilise täpsustus seaduse jõustumise aega, sest minevikku jääva jõustumiskuupäevaga ei pidanud juristid võimalikuks seadust vastu võtta.

Seaduse saanuks plaanitud ajal jõustada, kui riigikogu kutsunuks kokku erakorralise istungi, selmet minna suvevaheajale. Kas seda ka kaaluti?

"Erakorralise istungi kokkukutsumise mõte oli ka laual, aga nii palju, kui on juriste, on ka arvamusi," ütleb Kõva.

Majanduskomisjoni juht Kristen Michal (RE) lisab, et tegelikult jäi pretsedent loomata - enne elektroonilise side seadust läbis sama protseduurika juba ka kollektiivlepingute seadus, mis kevadel samal põhjusel toppama jäi. Riigikogu ootas, kas jõustumiskuupäeva muutmine teise ja kolmanda lugemise vahel keerutab avalikkuses tolmu üles. Ei keerutanud. Sellest saadi julgustust elektroonilise side seadusega analoogset teed minna.

Elisa juht Sami Seppänen aga ei nõustu, et jõustamiskuupäeva muutmine oleks tehniline küsimus. Tema äri jaoks, mis toimetab Huawei tehnoloogial, on küsimus kümnetesse miljonitesse ulatuvates investeeringutes, mis sõltuvad seaduse jõustumise ajast.

"See kuupäev, isegi ühe kuu pikkune muudatus, rääkimata siis kolmest kuust, paneb paika väga pika vaatega meie valikud võrguinvesteeringutes. Kas see on kuu varem või kuu hiljem on väga suur asi meie jaoks ja selle tagajärjed on pikaaegsed," põhjendab Seppänen.

Tema jaoks on arusaamatu, mismoodi läheb riigikogu suvepuhkust veetma, kui töö on tegemata.

"Kuna juunis need asjad lükkusid edasi, tehakse nüüd seda, et muudetakse teise ja kolmanda lugemise vahel neid kuupäevi. See on sada protsenti vastuolus riigikogu töö- ja kodukorraseadusega," ütleb Seppänen. "Riigikogu väga oluline seadus paneb paika, kuidas riigikogu seadusi menetleb. Kui sellest ka mööda jalutatakse, mis siis meile jääb? Kolm kuud oli aega seda teha, aga lillegi pole liigutatud."

Majanduskomisjoni nõunik Kaido Rosin ütleb, et komisjon arutas kuupäeva küsimust kaks päeva, enne kui otsustas jõustumiskuupäeva ära muuta ja kolmanda lugemise edasi lükata.

"Ma nõunikuna ütlen, et see on väga erandlik, aga samas juhtivkomisjonil ja riigikogul on ikkagi kohustus esitada vastuvõtmisele võimalikult korrektne tekst ja sellist, kus on ajas juba möödunud jõustumissäte, ei ole võimalik saali esitada ja lõpphääletusele panna," ütleb Rosin.

Kas riigikogu pidanuks kevadel siis ikkagi erakorralise istungi tegema?

"Riigikogu on varem käitunud sellises olukorras erinevalt. On ka erakorraline istung kokku kutsutud, aga sel kevadel ei kutsutud. Riigikogul on alati erinevaid valikuid. Kui kevadesse tagasi läheme, siis toona olid pingelised ajad, ja me ei räägi vaid ühest eelnõust. Saalis oli siis palju eelnõusid, mis edasi lükkusid," ütleb Rosin, samuti EKRE obstruktsioonile viidates.

Kalvi Kõva ei mõista, mismoodi saab seaduse jõustumise kuupäev ühe ettevõtte ärilisi otsuseid muuta.

"Turuosalised teadsid, et umbes kuu aega pärast seaduse jõustumist hakkab see kehtima. Seaduse vastuvõtmine nihkus edasi tänu kevadel toimunule, aga seaduse tekst pole muutunud ega läinud halvemaks, sellepärast on jõustumise kuupäev üksnes tehniline muutus. Nende õigusi pole miskitmoodi vähendatud," on Kõva veendunud.

Seppänen toob esile, et 5G sagedusalad lähevad jagamisele järgmise aasta alguses. Nende jaoks toob seaduse jõustumine vahetult enne sageduslubade konkurssi kaasa rahalise mõõtme.

"Me teenindame oma tehnoloogiaga vabariiki 24/7, seda ei vaheta välja nii, et paned ühe kinni ja teed teise lahti. See üks kuu vahetult enne sagedusoksjoni algust on meile vahe mõttes nagu öö ja päev. Kui keegi ütleb, et see on tehniline muudatus, siis meil lendavad seal miljonid," ütleb Seppänen, lisades, et ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mõjuanalüüs toob esile, et Elisa kaotab Huawei tehnoloogia sunniviisilise väljavahetamisega kümneid miljoneid eurosid.

Kristen Michal rõhutab, et olulisim on silmas pidada: Seppänen võitleb seaduse vastu seetõttu, et esindab oma hinnangus Elisat, mis kasutab Huawei tehnoloogiat.

"Eesti mitmete järjestikuste valitsuste, nii eelmise Jüri Ratase valitsuse kui praeguse Kaja Kallase valitsuse võetud julgeolekuvalik ja kokkulepe meie suurima liitlasega neile soodne ei ole. Rakendusaja tehniline täpsustamine väldib olukorda, kus täpsustamata ja seetõttu tagasiulatuvalt kehtima hakkav seadus tooks olukorra kus seadusandliku menetluse käigus soovitud õigused ja kohustused muutuksid oluliselt subjektide kahjuks. Komisjoni poolt tehtavate tehniliste täpsustustega jääb seaduse rakendumine vastuvõtmisest sama kaugele kui see oli enne obstruktsiooni ja suve, säilitades sama olukorra," ütleb Michal.

Elisa konkurendid Telia ja Tele 2 pole seaduseelnõu just ideaalseks pidanud, ent ootavad pigem, et see vastu võetaks, mis võimaldaks edasi minna 5G konkursiga. Neil on ka vähem investeeringuid mängus, sest ei tegutse Huawei tehnoloogial, mis seaduse vastu võttes Eestis löögi alla satub. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole andnud nõusolekut keelustatava tehnoloogia väljavahetamiseks kompensatsiooni maksmise telekomiettevõtetele.