Tõhustusdoose tegevad hooldekodud võivad saada 150 eurot töötaja kohta
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tutvustab neljapäeval valitsusele plaani maksta preemiat nendele hooldekodudele, kus suurem hulk töötajaid end koroonavaktsiini tõhustusdoosiga süstida lasevad. Toetuse suurus oleks kuni 150 eurot töötaja kohta.
Aasta alguses, mil hooldekodudes hakati vaktsiini pakkuma, vähenesid kiiresti ka sealsed haiguspuhangud. Sestap on Riisalo sõnul oluline, et hooldekodude töötajad ning kliendid võimalikult kiiresti ka kolmanda vaktsiinisüsti saaksid.
"Ja selleks on mul koostöös heade ametnikega välja töötatud plaan, et pakkuda rahalist tuge üld- ja erihoolekande asutustele, mis võtab arvesse vaktsineerimise edukust," rääkis Riisalo.
Raha jagamisel oleks oluline just see, kui suur on vaktsineeritus töötajate hulgas, kuna nemad liiguvad rohkem ka väljaspool asutust.
"Toetused on praegu arvestatud selliselt, et maksimaalselt 150 eurot töötaja kohta on võimalik rahastada, juhul kui vaktsineerituse tase on teatud protsendini jõudnud," ütles minister.
Riisalo sõnul makstaks toetust hooldekodule kui juriidilisele isikule, mitte töötajale, kes on valmis end vaktsineerima. "Me kindlasti ei soovi inimesi kinni maksta," ütles ta. "Küll aga me hindame neid pingutusi, mida asutuse juht ja omanik teevad, selleks et need inimesed oleks ka kolmandate doosidega paremini kaitstud."
Riisalo lisas, et asutusel endal on saadud raha võimalik ka inimeste palkadesse suunata. "Aga asutus saab ikkagi raha tagasiulatuvalt," täpsustas minister. "Nii et kellegi juurde rahaümbrikuga ikkagi minna ei ole võimalik. Süst peab olema ikkagi enne tehtud ja siis on asutusel võimalik seda boonust saada."
Raha jaotamise mehhanism oleks üsna lihtne. Neljapäeval loodab Riisalo valitsusest kokkulepet, missuguse protsendini peab asutus oma kolmandate doosidega jõudma ja kui see protsent on ületatud, saab raha välja maksta.
Praegu on vaktsineerimine ühe või kahe doosiga lõpetatud 82 protsendil hooldekodude töötajatest. Samas on neidki asutusi, kus vaktsineeritud on vaid pooled töötajad. Sellega tuleb preemiakünnise väljamõtlemisel arvestada, tõdes Riisalo.
"Et ei oleks ka see sihttase liiga kauge nende jaoks, kellel on viiskümmend protsenti, siis me selles meetmes püüame anda jõukohased sihid ka nendele, kus on madalam vaktsineeritud," märkis minister. "Meie eesmärk ei ole ju, et meil on üksikutes asutustes piltlikult sada protsenti vaktsineeritus, vaid meil on võimalikult paljudes asutustes võimalikult kõrge vaktsineeritus."
Riisalo rõhutas, et preemiat hakatakse maksma just kolmanda, ehk tõhustusdoosi järgi. "Sest me ju näeme statistikast, et eelmisel nädalal oli kuusteist üldhoolekandeasutuse kollet, sellel nädalal üheksateist. Puudutatud inimeste hulk samamoodi suureneb. Oluline on, et see kolmas doos jõuaks inimesteni."
Kiik laiemast premeerimismõttest: vaktsiinid on ju tasuta
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp rõhutas, et kolmandast doosist olulisem on ühiskonna tänasest laiem vaktsineeritus. Intervjuus ütles Alasepp, et poliitikutele on tehtud ettepanekuid ka seoses erinevate preemiatega.
"Meil siin head kolleegid, me oleme koostöös ka selliseid ettepanekuid praegu juba ministri lauale viinud. Nii et ma loodan, et need saavad heakskiidu ja peatselt on ka sellest kuulda, et boonused, mis iganes, ergutaks veel inimesi," rääkis Alasepp. Milles ettepanekud täpsemalt seisnevad, ta ei täpsustanud.
Töö- ja terviseminister Tanel Kiik ütles, et toetada võiks just teatud sektoreid, olgu need hooldekodud või haridusasutused. Ministri sõnul pole siiski juttu olnud sellest, et riik inimestele vaktsineerimise eest preemiat maksaks.
Leedus, kus vaktsineerimisega läheb paremini kui Eestis, just niisugune ettepanek tehti. Sealne sotsiaalministeerium koostas eelnõu, mille järgi pakutakse 100 eurot igale 75- aastasele ja vanemale, kes on valmis süsti vastu võtma. Raha saamise tingimuseks on, et enne 1. septembrit polnud isik saanud ühtegi vaktsiinidoosi ja 1. detsembriks on saadud mõlemad süstid.
Eesti valitsus niisugust lähenemist ei toeta, rääkis Tanel Kiik. "Valitsuse tasandil on olnud see lähenemine, et kuna me pakume inimestele tasuta, vabatahtlikkuse alusel vaktsineerimise võimalust võimalikult kodulähedaselt, siis sellele lisa midagi peale maksma või midagi loosima riigi poolt ei ole me hakanud."
Toimetaja: Barbara Oja