RKIK ei leidnud teisipäeva jooksul võimalust ERR-ile kommenteerida, mis ulatuses ja mis põhjustel on Dataseli tehinguga seotud dokumendid kaitstud riigisaladusega. Dokumente näinud riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) ütles, et nende salastamine ei ole piisavalt läbi analüüsitud.

"Mulle jääb mulje, et neid riigisaladuse märke on pandud valimatult ja ilma analüüsideta. Ma saan aru, kui riigisaladusega on kaetud kõik sellised küsimused, mis on seotud kas julgeolekuga või näiteks konfidentsiaalsuspiiranguga, aga minu jaoks on arusaamatu, miks on kinni kaetud ka sellised aspektid, kus olid läbi analüüsitud näiteks riskid, erinevad ettepanekud ja siis kuidas nende ettepanekute osas otsuseid langetati," sõnas Kovalenko-Kõlvart.

Kovalenko-Kõlvarti hinnangul võiks olla praktika selline, et riigisaladus on kinni kaetud, kuid muus osas on sellised dokumendid avalikkusele kättesaadavad.

Kovalenko-Kõlvart kommenteeris eelmisel nädalal piiranguga kaetud dokumentides kirjeldatud riske Dataseliga tehingusse minemisel. Seepeale sai ta RKIK-ist märkuse, et avalikustas riigisaladusega kaetud teavet. Samas on tema sõnul RKIK ise öelnud, et pole salastatuse vajadust piisavalt analüüsinud.

"Tegelikult on ka peadirektor Elmar Vaher tunnistanud, et nendel ei ole olnud võimalust seda analüüsida, mis asjad peaksid olema kinni kaetud ja mis asjad ei peaks. Ma arvan, et see on analüüs, mida RKIK peaks kindlast tegema. See ei ole ka esimene kord, kus meil on mingisugune ebamugav teema tekkinud ja siis äkitselt on dokumendid salastatud 75 aastaks. See ei ole väga läbipaistev ja väga hea praktika just järelevalve mõttes," sõnas Kovalenko-Kõlvart. 

Üle 20 aasta riigisaladusega töötanud riigikogu liige Peeter Tali (Eesti 200) on riigikaitsekomisjoni juhina samuti kõnealuseid dokumente näinud. Tema sõnul pole põhjust kahelda ametnike pädevuses otsustada riigisaladuse kaitse üle.

"Vastavalt seadusele otsustab dokumendi koostaja salastatuse astme ja ka selle, kas näiteks dokument peab olema asutusesiseseks kasutamiseks või mitte. Riigisaladuse määramine või dokumendi salastamine on väga jäigalt ja selgelt ette nähtud seadusega ja mul on väga raske uskuda, et ükski Eesti ametnik oleks nüüd piiridest üle astunud või seda seadust kuritarvitanud," lausus Tali.

Tali selgitas, et dokumendi salastaja võib mõjuval põhjusel salastatuse maha võtta, kui ilmnevad uued asjaolud. Antud asjas ei ole aga uusi asjaolusid ilmnenud.

Vandeadvokaat Karmen Turk ütles, et seaduse järgi ei saa riigisaladusega kaitsta terveid dokumente, vaid üksnes konkreetset teavet.

"Riigisaladus ei ole nagu maagiline vits, et lööd sellega dokumenti ning kogu dokument ja kõik sellega kaasnev teave on automaatselt riigisaladus. Niimoodi see olla ei tohi," sõnas ta.

Turki selgitusel on kõik riigi või avalike asutuste loodud teave vaikimisi avalik ja sellele saab teatud erandjuhtudel kehtestada juurdepääsupiiranguid, näiteks isikuandmete või ärisaladuse kaitseks. Riigisaladuse puhul on aga olukord risti vastupidine – avalikkuse eest on varjatud kõik, mis võiks kahjustada Eesti julgeolekut või välissuhtlust. Samas peab riigisaladuse kehtestamine vastama seadusest tulenevatele tunnustele.

"Kuna ta on selline ümberpööratud konstruktsioon võrreldes tavalise teabega, siis isik, kes riigisaladuse määrab, peaks suutma otsustada, et jah, see on küll riigisaladus, aga see osa siin ei kahjusta nüüd kuidagi Eesti Vabariigi julgeolekut või välissuhtlemist ja selle osa jätaks riigisaladuse alt välja. See ongi keeruline, kuid seaduse alusel peab seda tegema, sest riigisaladuseks ei ole kunagi üks dokument," kõneles Turk.

Kui mingi osa on riigisaladuse alt väljas, siis tuleb kaaluda, kas sellele tuleb panna AK-märge, mis lubab üksnes asutusesisest kasutamist ehk juurdepääsupiirang jääb igal juhul. See aga ei tähenda, et riigisaladusele ei saa üldse ligi pääseda, märkis Turk.

"Alati on võimalik esitada kohtule vaie, et see ei saa oma olemuselt olla riigisaladus, aga peab olema põhjendus ja selle peab ka esitama. Siis tulebki see läbi vaadata nagu iga teine vaie, nõue või taotlus riigiasutusele," lisas Turk.