Prantsusmaa oli sanktsioonide pikendamist takistanud, sest soovis Usmanovi nimekirjast eemaldamist, põhjendades seda riikliku julgeoleku kaalutlustega. Luksemburg oli samal ajal pikka aega toetanud Fridmani sanktsioonide tühistamist.

Läti blokeeris aga esmaspäeva õhtul Euroopa Liidus ettevalmistatud otsuse, millega oleks pikendatud Venemaa vastaste sanktsioonide kehtivust praegusel poolelt aastalt või ühelt aastalt kolmele aastale, kuid sellega koos vabastatud piirangute alt kaks Vene oligarhi, mida olid soovinud Prantsusmaa, Luksemburg ja Slovakkia. 

Sanktsioonide üle peetud vaidlus ähvardas seada ohtu kogu EL-i umbes 3000 inimese ja organisatsiooni sanktsiooninimekirja pikendamise. 

Viis asjaga kursis olevat diplomaati teatasid aga teisipäeval, et liikmesriigid sõlmisid kokkuleppe Ališer Usmanovi ja Mihhail Fridmani sanktsioonide nimekirjast eemaldamiseks. Kompromissi tulemusel otsustati nimekiri praegusel kujul sisuliselt kolmeks aastaks külmutada, mis tähendab, et järgmine suurem arutelu selle üle toimub alles 2029. aastal.

Läti oli üks tugevamaid vastaseid Usmanovi ja Fridmani sanktsiooninimekirjast eemaldamisele. Teisipäeval otsustas Läti aga hääletusel erapooletuks jääda, mistõttu ei blokeerinud ta enam kokkulepet. Seega, Usmanov ja Fridman eemaldatakse sanktsioonide nimekirjast, kuid ülejäänud umbes kolm tuhat nime jäävad sanktsioonide alla veel kolmeks aastaks.

Financial Timesi andmeil soovis Prantsusmaa Usmanovi  vabastamist sanktsioonide alt seoses kõnelustega prantsuse kodanike vabastamiseks vangistusest Aserbaidžaanis. 

Läti peaminister Andris Kulbergs ütles aga teisipäeval, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron nõustus alustama Lätiga läbirääkimisi Prantsusmaa tuumaheidutusalgatuses osalemise üle. Lisaks lubas Macron suurendada Prantsusmaa sõjalist kohalolekut Lätis, eelkõige õhutõrje valdkonnas.