Kohus tegi COVID-19 kohtuasjades kaks esialgse õiguskaitse määrust
Tallinna halduskohus tegi reedel kaks olulist esialgse õiguskaitse määrust, millega said SARS-CoV-2 antikehadega vaktsineerimata isikud läbipõdenute staatuse olenemata positiivse testi eelnevast olemasolust või 180 päeva piirangust.
Kohus andis kahe kohtumäärusega käimasoleva kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse seitsmele inimesele, kes on esitanud halduskohtule kaebused, milles vaidlustavad COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks valitsuse poolt kehtestatud piiranguid.
Kõik seitse kaebajat on inimesed, kes ei ole COVID-19 haiguse vastu vaktsineeritud, ent on selle haiguse läbi põdenud rohkem kui 180 päeva tagasi ehk teisisõnu inimesed, kellele valitsuse korraldusega kehtestatud erinevad piirangud täielikult kehtivad. Kõik nimetatud inimesed esitasid kohtule koos kaebusega SYNLAB Eesti OÜ väljastatud tõendi, mis kinnitab antikehade olemasolu nende veres.
Halduskohus asus seisukohale, et seni kohtule edastatud andmetel puudub mõistlik põhjus kohelda neid inimesi teistmoodi kui neid inimesi, kes on vaktsineeritud või kes on tõendatult COVID-19 haiguse läbi põdenud viimase 180 päeva jooksul.
Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral oleksid need inimesed sunnitud kuni asjas tehtava lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni taluma valitsuse korraldusega seatud piiranguid ning sellega neile kaasnevaid tagajärgi ei ole hiljem võimalik heastada.
Neil asjaoludel pidas kohus õigeks kohaldada esialgset õiguskaitset ning andis korralduse kohelda neid seitset inimest samamoodi nagu koheldakse valitsuse piirangute kohaldamisel COVID-19 vastu vaktsineeritud inimesi.
Kohus leidis, et valitsuse 23. augusti korralduse nr 305 kohaldamisel tuleb käsitada antikehade olemasolu tõendava tõendi ettenäitamisel antikehadega kaebajaid samaväärselt COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud isikuga, kes on esitanud enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi.
Teises haldusasjas leidis kohus, et valitsuse 28. mai korralduse nr 212 punkti 5 alapunkti 1 kehtivus tuleb peatada järgmise piirangu osas: "ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva".
"Terviseameti poolt kohtule edastatud andmed näitavad veenvalt, et haiguse läbi põdenud inimeste uuesti haigestumise, sealhulgas raskesti haigestumise ja nende haiglasse paigutamise vajaduse tekkimise tõenäosus on oluliselt väiksem kui vaktsineeritud inimestel," seisab kohtu määruses.
"Kohus leidis, et 180 päeva piirang läbipõdemise määramisel ei ole kooskõlas ei teaduslike uuringute ega siseriiklike empiiriliste andmetega ning vastustaja vastuväited selle kohta, et vaktsineeritutel on kõrge kaitse, ei ole asjakohased läbi põdenute kontekstis," selgitas määruste sisu advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff.
"Koroonatõendi vaidluses on lisaks haiguse läbi põdenutele kaebuse esitanud ka muud füüsilised ja juriidilised isikud, eesmärk on kontrollida korralduse õiguspärasust võimalikult erineva profiiliga kaebajate kontekstis. Kohus leidis, et neil kõigil esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuid jättis vastava taotluse teiste ehk mitte läbipõdenud kaebajate osas rahuldamata, pidades olulisemaks rahvatervise kaitses väljenduvat ülekaalukat avalikku huvi," selgitas vandeadvokaat Kalev Aavik.
Esialgne õiguskaitse on meede, millega kohus saab reguleerida alles vaidluse all oleva olukorra ajutiselt kuni kohtuasjas lõpliku lahendi jõustumiseni, kui see on vajalik selleks, et vältida kaebaja õiguste pöördumatu kahjustamist juba kohtumenetluse ajal ja puudub ülekaalukas muu huvi, mis räägiks sellise esialgse meetme vastu. Kohus märkis, et esialgne õiguskaitse kehtib üksnes nende inimeste suhtes, kelle suhtes seda kohaldati.
Mõlemas asjas kehtib esialgne õiguskaitse kuni kohtuasjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava muu lahendi jõustumiseni. Määrused ei ole jõustunud ning neid saab vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.
Mõlemad tänased määrused puudutavad vaid esialgset õiguskaitset. Kaebuse sisuline arutelu jätkub halduskohtus. Mõlemas kohtuasjas on antud kaebuse osas seisukohtade esitamise tähtajaks 8. november, peale mida selgub asjade edasine menetluskäik.
Koroonatõendi kohtuasjas on korralduse nr 305 vaidlustanud 12 kaebajat, keda esindavad Advokaadibüroo Koch & Partnerid vandeadvokaat Kalev Aavik ja Advokaadibüroo Pallo & Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff.
Karantiinikaebuse kohtuasjas on korralduse nr 212 vaidlustanud neli kaebajat, keda esindab Advokaadibüroo Pallo & Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: BNS