Eestis võib olla kuni 100 000 inimest, kes on koroona läbi põdenud, kuid pole ametlikus statistikas sees, sest pole oma haigestumist ametliku PCR-testiga fikseerinud. Ometigi on neil tekkinud haiguse läbipõdemisest antikehad ning teadusnõukoja liikmed soovitavad neile anda piiratud kehtivusajaga tõendi selle kohta. Samale seisukohale jõudis ka värske esialgse õiguskaitse andev kohtumäärus, mis aga laieneb vaid neile inimestele, kes selle küsimusega kohtusse pöördusid.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik veel ühe tõendi väljatöötamist ja käibele võtmist ei poolda, seda enam, et rahvusvaheliselt see niikuinii ei kehtiks.

"Me pole seda teed läinud, sest see tekitaks segadust rahvusvaheliselt. Me oleme ühiselt nii otsustanud, et Euroopa Liidu tasandil kehtib läbipõdemise järel saadav tõend kuus kuud. See lisakategooria saaks olla vaid riigisisene," põhjendas Kiik. "Läbipõdemisel see antikehade tase organismis võib olla väga erinev. Seetõttu on jätkuvalt soovitatav ühe süstiga end vaktsineerida, et saada kõrgem ja ühetaolisem kaitse ning 12 kuud kehtiv tõend."

Ta lisas, et mõnel inimesel, kes on koroona läbi põdenud asümptomaatiliselt, ei pruugi antikehasid olla tekkinudki. Seetõttu on läbipõdenutel igal juhul mõistlik teha ka üks vaktsiinisüst.

Ühe süstiga saavad lasta end vaktsineerida läbipõdenud, kes lasevad omale teha antikehade testi, mis tõestab koroona läbipõdemist, juhul kui PCR-testiga nakatumine varem fikseerimata jäi. Sellisel juhul saab inimene koroonatõendi, mis kehtib teistega samadel alustel, võimaldades nii avalikel üritustel osaleda kui ka reisida välisriikidesse.