Koroonahaigete intensiivravi voodikohad täituvad kiiresti

Põhja-Eesti regionaalhaigla koroonakriisi ajal.
Põhja-Eesti regionaalhaigla koroonakriisi ajal. Autor/allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Eesti haiglad on koroonapandeemias viidud piiri peale - neljapäeva hommikul oli koroonapatsientidele haiglates vaba vaid seitse intensiivravikohta. Iga päev luuakse uusi haiglaravikohti juurde.

Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht Urmas Sule selgitas, et Eestis on praegu neid üldvoodikohti, mida saab kasutada koroonapatsientide raviks, 423. Siia alla käivad ka I ja II astme intensiivravikohad. 423 voodikohast oli neljapäeva hommikul hõivatud 406. Vabu kohti oli 17.

III astme intensiivravikohti oli neljapäeva hommikul koroonapatsientidele 43. Nendest 36 olid juba hõivatud.

Sule rõhutas, et numbrid muutuvad iga päev. Nii kuis tõuseb vajadus, luuakse haiglatesse ka uusi voodikohti juurde. See kõik tuleb paratamatult aga muu ravi arvelt.

"Kaks voodikohta on meil näiteks sellised, mis on valmisoleku voodikohad saartel, Hiiumaal ja Saaremaal. Neid voodeid ei saa realistlikult kasutada mandrihaigete abiks, vaid need voodid on mõeldud selleks, et kui meil on saare peal III astme intensiivravi vajav patsient, et siis teda on võimalik seal ajutiselt pidada kuni helikopter või muu transport järele tuleb," ütles Sule.

Kõige kriitilisem on olukord Tartu Ülikooli kliinikumis. Kokku on kliinikumi kahes intensiivraviosakonnas 19 kohta. Nädal tagasi oli intensiiv juba peaaegu et täis. Seal oli 18 haiget, nüüd on haigete arv langenud tagasi 15 peale.

Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juht Juri Karjagin ütles, et uute intensiivravikohtade loomine on keeruline. See ei ole nii lihtne, et toome lihtsalt voodeid juurde. Vaja on ka korralikku hapnikuühendust.

"Piltlikult öeldes pikendusjuhtmetega ära ei tee. Seetõttu, meil on plaan olemas. Kui meil võime ületab 19 haiget, siis on meil veel üks selline koht haiglas olemas, kuhu me saame veel viis kohta tekitada, kus on kõik need kommunikatsioonid enam-vähem olemas. Ja kui peaks veel rohkem olema, põhimõtteliselt on meil ju olemas operatsioonitoad. Iga operatsioonituba on kui üks intensiivravi voodikoht võib öelda. Ta on küll mahult suur, võib-olla saab operatsioonitoas teha ka kahe inimese teha," ütles Karjagin.

Voodikohtade leidmisest suuremgi probleem on Karjagini sõnul see, kust leida personali, kes koroonahaigetega tegeleks.

"Kevadel, pool aastat tagasi, kui see esimene laine oli. Siis oli teada, et meil on vaktsiin on tulnud, et varsti kõiki vaktsineeritakse, et see ongi selline pingutus. Jookseme 200m, jookseme kiiresti, jõuame finišisse ja seal saame puhata. Aga kukkus välja see, et me pingutasime, tegime veel rohkem ületunde, me pigistasime personali tegelikult päris kõvast välja ja nüüd oleme me tegelikult samasuguse laine ees. Ja see personal ei ole vaimustuses samamoodi tööd teha," sõnas ta.

Karjagin ütles, et inimesed töötavad tavaliselt haiglas mitmel kohal. Nad on väsinud. See rahaline kompensatsioon, mida koroonahaigetega tegelevatele arstidele makstakse, neid ei motiveeri.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: