Riik analüüsib Elektrilevi ja Eleringi ühendamist
Ministeeriumid tellivad analüüsi, et uurida, kuidas ühendada ühe ettevõtte alla täna Eesti Energia kontserni kuuluva Elektrilevi jaotusvõrk ja Eleringile kuuluv põhivõrk.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonna juhi Rein Vaksi sõnul soovib valitsus, et elektrienergia jaotusvõrgu ettevõte Elektrilevi oleks edaspidi iseseisev ehk ei kuuluks enam Eesti Energia kontserni.
"Meil on tänasel elektriturul tarvis väga tugevat ja erapooletut jaotusvõrgu ettevõtjat," selgitas Vaks.
Ka 2019. aastal valminud analüüsis leiti, et kõige arukam oleks Elektrilevi Eesti Energiast lahti ühendada ning siis omakorda Eleringiga liita. Niimoodi koonduks 5500 kilomeetrit põhivõrku ja enam kui 90 protsenti siinsest jaotusvõrgust ühe ettevõtte kätte.
"Täna on võrguettevõtetel enda juhtkond, enda klienditeenindus, juhtimiskeskused ja nii edasi," loetles Vaks. "Ja kui nüüd võrguettevõtjad kokku panna, siis selliseid tegevusi saavad nad koos teha, mis tähendab potentsiaalset kulude kokkuhoidu."
2019. aasta analüüsis hinnati, et kokkuhoid võiks küündida kümne miljoni euroni aastas. Ühtlasi toodi välja, et ühinemine aitaks Eesti elektrivõrku läbimõeldumalt planeerida.
"Kui see protsess realiseerub ja meil on võimalik ühendamisega perspektiivis edasi liikuda, siis ma tahaksin loota, et meil läheb näiteks tarbijate ja tootjate liitumine võrguga oluliselt kergemaks ja kiiremaks," rääkis Vaks.
Vaks märkis, et Elektrilevi ja Eleringi ühendamine pole veel otsustatud. Tema sõnul on jaotusvõrgu Eesti Energiast eraldamiseks teisigi võimalusi.
Siiski tellivad rahandusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nüüd uue analüüsi, mis peaks andma juba täpsemad vastused, kuidas edasi liikuda.
Analüüsist peaks selguma, kuidas lahutamis- ja ühendamistehingud tehniliselt toimuks, milliseid seadusemuudatusi selleks tarvis on, kui palju see maksaks ja palju tulu tooks. Kindlasti peaks selguma see, kuidas Elektrilevi äravõtmine mõjutaks Eesti Energia kontserni.
Lisaks sellele, et Eleringile kuulub põhivõrk, on ettevõte ka süsteemihaldur. Elering hoolitseb selle eest, et elektrisüsteemis oleks tootmine ja tarbimine tasakaalus.
"Rahandusministeeriumi algatusel soovitakse eraldi analüüsida ka seda, et kui jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja kokku pannakse, et siis süsteemihalduri funktsioon sellest võrrandist välja tõstetakse," rääkis Vaks. "Analüüsiga tahame me täpselt aru saada, missugused plussid ja miinused taolistele käikudele oleksid ja mis mõju tervikuna kogu protsessile oleks."
Ta täpsustas, et süsteemi haldamise jaoks eraldi ettevõtte loomine praegu eesmärgiks pole.
"Küll aga on hea, kui meil on mõjud olemas olukorras, kui poliitiliselt selline soov siiski tekkima peaks," märkis Vaks.
Vaks tuletas meelde, et praegu käib Eesti elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaa sagedusalast.
"Me ei sooviks kuidagi süsteemihalduri fookust sellest teemast ära võtta. Mis tähendab, et kui vähegi on võimalik, siis kõik see protsess, mida me praegu kirjeldame, juhtub pärast 2025. aastat, kui Mandri-Euroopa sünkroniseerimisega on meil kõik hästi läinud, see protsess on lõpule viidud," ütles Vaks.
Toimetaja: Marko Tooming