"Venemaa elektri müük Põhja- ja Baltimaadesse lõppes seoses Euroopa Liidu sanktsioonidega ja sellega, et pangad enam ei vahenda makseid ning (Vene elektrimüügi firma – toim.) INTER RAO ei saa enam müüa elektrit ei Soome ega Balti riikidesse," rääkis Eleringi energiaturu osakonna juhataja Erkki Sapp esmaspäeval ERR-ile.

Elektri eksport Venemaalt Soome lõppes 14. mail, Leetu ja Lätti 20. mail. Eesti otse ei osta Venemaalt elektrit juba aastaid, rõhutas Sapp. Ta märkis, et ka seni osteti Venemaalt elektrit mitte tipunõudluse katteks, vaid pigem vastupidi: kuna tipuajal oli elektrit ka Venemaal vaja, siis tuli Vene elekter meie regiooni pigem tipuvälisel ajal.

Küll aga kasutavad Balti riigid elektriühendusi Venemaaga selleks, et hoida oma võrgus stabiilset 50-hertsist sagedust, lisas Eleringi esindaja.

"Me oleme Balti riikidega koos Venemaaga samas sagedusalas. Liinid on alles ja tulenevalt sellest, et liinid on alles ja need on vahelduvvooluliinid, siis seal pidevalt mingi kogus elektrit liigub. Kuna elektrisüsteem - tootmine ja tarbimine - peab olema igal hetkel tasakaalus, aga täielikku tasakaalu ei ole võimalik elektrisüsteemis saavutada, siis seepärast mingisugune ebabilanss alati jääb ja mingi kogus elektrienergiat nendel liinidel liigub," rääkis Sapp. "Elektrisüsteemis tasakaalu hoidmise mõte on see, et juhul, kui meil ei ole tasakaalu - kui näiteks tootmine on väiksem kui tarbimine - hakkab sagedus langema. Aga sagedus peab olema kogu aeg viiskümmend hertsi, vastasel korral elektrisüsteem lakkab töötamast," selgitas ta.

Samas tegutsevad Balti riigid selliselt, et ei peaks Venemaale sealt tuleva elektri eest maksma, hoides igas tunnis impordi-ekspordi bilansi nullis, märkis Sapp. "Meie süsteemihaldurite eesmärk on niikuinii kogu aeg see, et hoida ebabilanssi igal tunnil tasakaalus. Aga seal jääb alati tunni lõpuks mingisugune viga sisse. Ja nüüd alates juuni algusest me siis otsustasime, et püüame seda hoida nullis või ülejäägis selliselt, et me ei peaks Venemaalt seda teenust ostma, Venemaalt elektrit ostma," rääkis ta.

Eleringi esindaja selgitas, et Balti riikide leping INTER RAO-ga sageduse juhtimise reservi teenuse osutamiseks kehtib aasta lõpuni, aga Balti riigid püüavad seda opereerida selliselt, et raha INTER RAO-le maksma ei peaks.

Varem maksis INTER RAO-lt ostetud sageduse juhtimise reservi teenus kolme Balti riigi peale 1-2 miljonit eurot kuus.  

Venemaast desünkroniseerimise suutlikkus ka juba praegu olemas

Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamine ja sünkroniseerimine mandri-Euroopa elektrivõrguga oleks ka juba praegu võimalik, aga kuna selleks vajalikud tööd ei ole lõppenud, siis seda veel ei tehta, rääkis Sapp.

"Tehniline valmidus paraneb pidevalt, me saame hakkama ka praegu eraldi ja meil on loodud võimekus erakorraliselt mandri-Euroopaga sünkroniseerida. Meie võimekus hakkama saada suureneb iga aastaga. Teeme vajalikke investeeringuid, mis on sünkroniseerimise programmis ette nähtud, sealhulgas liinide rekonstrueerimised ja sünkroonkompensaaatorid ja täiendavad juhtimissüsteemid," selgitas ta.

Kui Eesti ja teised Balti riigid lahkuksid praegu Venemaa elektrisüsteemist, siis peaksid nad ise hakkama Balti elektrisüsteemis tasakaalu hoidma, mis oleks keerukam ja kallim kui see on täna Venemaa elektrisüsteemis olles, tõdes ta.

Siiski peaks lahtiühendamine Vene elektrivõrgust nagu praegu kavandatud on, 2025. aastaks, valmis saada, lisas Eleringi esindaja. 

Kõige suurem üksikinvesteering on Sapi sõnul Leedu ja Poola vahelise alalisvoolu ühenduse loomine. Kuna praegu on suhteliselt kitsas Suwalki koridoris kaks Poolat ja Leedut ühendavat alalisvoolu ühendust, mis lülitatakse sünkroniseerimisel ümber vahelduvvoolu ühendusteks, siis sinna ei ole enam tehniliselt võimalik ja otstarbekas täiendavaid ühendusi teha ja seetõttu tehakse alalisvoolu ühendus Leedu ja Poola vahele mere põhja. Ühendus hakkab kandma nime Harmony-link.