"Kui vaatame Eesti tervikpilti, siis õnneks üldhaigestumise numbrid näitavad praegu stabiilset langust ja me väga loodame, et see niimoodi jääkski, kuigi kindlust veel ei ole," ütles Sule. "Aga haiglaravi puhul tasub eeldada, et langus tuleb hiljem. Me praegu pigem loodame seda, et haigestumuse tase või haiglavajaduse tase stabiliseeruks," lisas ta.

Sule sõnul langes vahepeal juba 600-ni jõudnud koroonapatsientide arv, kuid esmaspäeva hommikuks on see uuesti tõusnud. "Eriti teeb murelikuks see, et 60 patsienti on siis kolmanda astme intensiivravi osakondades ja neist 44 on juhitaval hingamisel – see on selle perioodi kõige suurem number," rääkis kriisistaabi meditsiinijuht.

Sule rõhutas ka seda, et haiglaravi vajadust mõjutab väga palju see, kui vanad inimesed ja kus haigestuvad. "Kui haigus jõuab hoolekandeasutustesse või ka haiglate õenduskeskustesse või siseosakondadesse, siis seal on tegelikult ravil inimesed, kes juba on nõrgas tervislikus seisundis ja nende puhul loomulikult on haiglaravi vajadust tunduvalt rohkem oodata," rääkis ta.

"Väga palju sõltub sellest, kuhu meil puhangud kas tekivad või ei teki ja milline üldhaigestumise langus on. Praegu ikkagi on hoolekandeasutustes päris palju koldeid ja loodame, et ka seal tuleb stabiliseerumine," lisas Sule.

Sule sõnul on nii Tartu Ülikooli kliinikum kui ka Põhja-Eesti regionaalhaigla ületanud 100 koroonahaige piiri ja pühapäeval tekkis esimest korda kolle ka Jõgeva haiglasse, kus loodi koroonaravi ja -isolatsiooni palatid. "Nüüd võib öelda, et kõik Eesti haiglavõrgu arengukava haiglad on oma panuse andnud ja andmas Covid-19-ga võitlemisel," tõdes Sule.