Terviseamet valitsusele uusi piiranguid ei soovita

Terviseameti esindajad kaubanduskeskuses piirangute järgimist kontrollimas
Terviseameti esindajad kaubanduskeskuses piirangute järgimist kontrollimas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemets rääkis riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et kuna nakatumiskordaja R on viimase nädalaga langenud 1,2 pealt ühe piirimaile või alla selle, siis terviseamet valitsusele ettepanekuid täiendavateks piiranguteks ei tee.

Vaiknemets selgitas, et haiglaravi vajavate inimeste arv püsib lähiajal 600 juures ning langust alla 500 patsiendi võib kõige varem oodata novembri lõpus.

Põhja meditsiinistaabi juht Peep Talving sõnas, et olukord Eesti haiglates on väga erinev. Ta tõi näite, et üldhaiglates on probleem kindlasti suurem, sest Haapsalus ei ole näiteks kusagilt võtta lisapersonali ja seetõttu tuleb plaanilise ravi osakond kinni panna, kui koormus koroonapatsientide tõttu kasvab.

Samas rõhutas Talving, et tõele ei vasta väide, nagu õed meditsiinisüsteemist massiliselt lahkuksid ning motivatsioon tööd teha on neil tegelikult olemas.

"Kui me näeme, et nakatumine ei lange, siis ma isiklikult arvan, et mõned piirangud on kindlasti vajalikud," rääkis Talving ning rõhutas, et tema meelest on oluline, et lähikontaktsed perekonnaliikmed peaksid jääma eneseisolatsiooni. "Seda võib soovitada, aga soovitused Eestis eriti ei tööta," leidis ta.

Talving prognoosis, et aasta lõpuks on haiglad kuni 35 000 plaanilise ravijuhuga defitsiidis ning eeskätt tingib selle personalipuudus.

Ka Lõuna meditsiinistaabi juht Juri Karjagin rõhutas, et poole aastaga pole võimalik arste ja õdesid ette valmistada. Ta leidis, et haiglapersonali ületundide hulk on ebainimlik, sest tavapärase 168 tunni asemel teevad inimesed üle 300 töötunni kuus.

Mõlemad arstid rõhutasid, et haiglapersonal ootab, et iga inimene panustaks omalt poolt ka natukene ja aitaks arste sellega, et läheks vaktsineerima.

Talving lisas, et vaktsineerimisvõimalus on Eestis väga hea ja probleem on inimeste suhtumises ja polariseerumises, kus vaktsineerimise vastu ollakse lihtsalt vastu olemise pärast. "Mina ei ole näinud suuremat vaktsiinide kõrvaltoimete voogusid," ütles Talving.

Ka Karjagin leidis, et kui nakatumine suvel pöördus langusesse, leidsid inimesed, et äkki neil pole enam vaja vaktsineerida. Ta ei usu, et need inimesed oleksid paadunud vaktsiinivastased.

Karjagin tõi välja veel, et kuigi hetkel pole uuteks piiranguteks vajadust, ootavad nad, et valitsusel oleks selge plaan, milliseid piiranguid olukorra halvenedes tuleb rakendada.

"Kui olukord hakkab liikuma üles, ei hakkaks me kaks nädalat arutama, mida peaks tegema, vaid oleks selge plaan, et me rakendame valmisolevat piirangute plaani," selgitas ta, milline ootus arstidel valitsusele on.

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: