Laagri perearstikeskuses ootavad kabinettide uste taga põhiliselt need, kes tahavad tõhustusdoosi. Iga päev on ka mõni selline inimene, kes tuleb saama esimest koroonavaktsiini süsti, ütles perearstikeskuse juhataja Triinu-Mari Ots.

Perearsti käest tullakse küsima ka kõike seda, mis on jäänud segaseks nii vaktsineerimise tähtaegade ja läbipõdemise tõendite kehtivusaegadega.

"Segadust on päris palju. Mitte ainult inimestel, me isegi mõnikord peame näpuga järge pidama, et kuidas see on," rääkis Ots.

Viimasel ajal tuleb perearstikeskusesse oma muredega järjest rohkem neid inimesi, kes on koroona läbi põdenud ning neil puudub selgus, kas ja millal teha tõhustusdoos ja kui kaua siis ikkagi kehtib koroona läbi põdenud inimese tõend.

Ots ütles, et läbipõdenute puhul peabki perearst võtma välja tabeli. Vaktsineerimise tähtajad sõltuvad sellest, kas inimene nakatus koroonasse pärast esimest või pärast teist vaktsiinisüsti ja kui kaua jäi aega vaktsiinisüsti ja nakatumise vahele. Ots ütleb, et üldjuhul soovitavad nad tõhustusdoosi teha pool aastat pärast tervenemist, sest nii kaua peaks immuunsus kestma.

"Kirjade järgi see kehtib praegu kuus kuud. Me ju päris täpselt ei tea, aga me võtame selle aluseks. Nüüd kui tal on siiski vaja seda immuniseerimise passi mingil põhjusel, näiteks välismaale sõiduks, siis me tegelikult võime teha selle tõhustusdoosi juba varem, kui ta on paranenud. Aga see ei ole muidugi päris ratsionaalne," rääkis Ots.

Teadusnõukoda toetab tõendite pikkuse ühtlustamist

Ratsionaalne pole ka see, et koroonaviiruse läbipõdemistõend kehtib pool aastat ja vaktsineeritu tõend aasta, ütleb viroloog Andres Merits.

Valitsuse otsuse järgi antakse Eestis välja kahte tüüpi koroonatõendeid: vaktsineeritud inimese tõend kestab 12 kuud, vaktsineerimata, kuid koroona läbi põdenud inimese tõend kuus kuud.

"Teadusnõukoda on teinud ettepaneku tõendite pikkuse ühtlustamiseks, mis antud juhul tähendab tõesti läbipõdenu tõendi pikendamist. Nii palju kui ma tean, on sama arvamust väljendanud ka sõltumatud teadlased, sealhulgas ka mitmed nendest, kellega teadusnõukoda tavaliselt ühel meelel ei ole," ütles Merits.

Euroopa Liidu riigid on kokku leppinud, et koroonaviiruse läbipõdemise tõend kehtib 180 päeva ehk pool aastat. Tõendite maksimaalse kehtivusaja ja väljastustingimuste aluseks on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ekspertide koostatud analüüs.

Taani ja Norra on juba koroona läbipõdemise tõendi kehtivust poolelt aastalt aastale pikendanud. Sotsiaalministeeriumist öeldi, et kui Eesti otsustaks samuti tõendi kehtivust pikendada, siis oleks tegu siseriikliku erisusega.

Kumb variant, kas koroona läbi põdemine või vaktsineerimine, annab parema kaitse, sellele küsimusele praegu täpselt vastata ei saa, ütleb viroloog Andres Merits. Tema sõnul on uuringud andnud riigiti vastukäivaid tulemusi.

"Ameerika CDC uuringust võiks teha järelduse, et vaktsineeritute immuunkaitse on parem. Iisraelis analoogiline uuring näitab täpselt vastupidist. Inglismaal tehtud uuring näitab, et need on enam-vähem võrdväärsed. Sellises vastuolulises olukorras on ilmselt mõttekas vaadata olukorda nüüd siin Eestis ja praegu. Praegu me näeme seda, et läbipõdenute hulgas on nakatumisi suhteliselt vähem kui vaktsineeritute hulgas," rääkis Merits.

Merits lisas, et tõendite kehtivuse osas on tähtis ka inimeste võrdne kohtlemine. See tähendab, et nii vaktsineeritu kui läbipõdenu tõend peaksid kehtima sama kaua.

Ka õiguskantsler soovitab tõendi pikendamist

Riigikogu sotsiaalkomisjonis on läbipõdenu tõendi pikendamise teemal võtnud sõna õiguskantsler Ülle Madise, kes on soovitanud Eestil kaaluda tõendi pikendamist vaatamata sellele, mida teised riigid teevad.

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ütleb, et tõendite kehtivusest on komisjonis küll räägitud, kuid otsuseid langetatud ei ole. Tema ise toetab läbipõdenu tõendi kehtivuse pikendamist poolelt aastalt aastale.

"Ma saan aru, et siin on erinevad uuringud ja teadlased vaidlevad selle üle, kas need antikehad on nii kaua ja kas see on ikkagi nii. Aga kui me vaatame lihtsustatult ja oleme inimesesõbralikum, siis see süsteem peaks olema võimalikult ühetaoline, et inimesed saaksid sellest ühteviisi aru. Mina ise toetan seda ja toetan teadlasi, kes seda on öelnud," rääkis Kotka.

Samal seisukohal on riigikogus opositsiooni kuuluva Isamaa fraktsiooni liige Priit Sibul, kelle hinnangul on vaidlemine juba liiga pikaks veninud.

"Loomulikult kui need alused oleksid ühetaolised, siis oleks see mõistlik. Kuivõrd ju keegi midagi lõplikult ei tea, kuigi me oleme selles viiruses elanud poolteist, kaks aastat. Aga kui me vaatame tagasi, siis on see kõik väga värske," rääkis Sibul.

"Minu hinnangul on küll mõistlik läbipõdemine, mis ju tekitab samasugused antikehad inimese organismis, mis on ka vaktsineerimise põhjus, minu arvates oleks loogiline need omavahel võrdsustada," ütles Sibul.