Kuni üle-eelmise aastani said noored pärimusmuusikud novembriti Tartus kokku Läti, Leedu ja Soome noortega. Juba teist aastat järjest esines aga iga grupp oma riigist virtuaalselt, nende meisterlikkust hindas ekraani vahendusel žürii ja ka publik, et lõpuks selgitada võitja. Justkui folgivõtmes eurovisioon.

Nüüd pidid aga rühmad väljakutsena esitama hoopis teise riigi pärimust.

"Iga rühm kannab ette ühe laulu ja oma tantsu oma pärimusest, oma rahva ajaloost ja traditsioonidest. Ja siis me näeme, kuidas teine rühm selleks ette valmistas, kuidas nad harjutasid, pusisid võõras keeles samme. Ja siis näeme, kuidas ettevalmistusperioodi lõpus selle siis ette kannavad. Selle teise riigi rahva laulu ja rahvatantsu," kirjeldas Tartu Folk-Offi peatoimetaja Helin Pihlap.

Nii pidi näiteks Läti folkrühm selgeks õppima eestikeelse laulu ning meie ansambel Leesikas esitas Leedu pärimust. Kokku võistleb omavahel kaheksa folkrühma Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Šotimaalt.

Lavastaja Raul-Markus Vaiksoo näeb veebiformaadis mitmeid eeliseid, mida varem tehtud folkloorifestivalil pole.

"Kui nad tuleksid siia kohale, tantsiksid nad siin oma tantsu, aga nüüd nad saavad teha seda oma loomulikus keskkonnas. Mis on tõesti väga äge ja on näha, et see ka inspireerib kõiki tegijaid. Ja no loomulikult vaatajate number on väga palju suurem, mis on väga tore just sellepärast, et rohkem inimesi saab sellest osa," sõnas Vaiksoo.

Eelmisel aastal vaatas folgilahingu otse-eetrit 1500 inimest, 1300 neist hääletas ka lemmiku poolt. Pühapäeval kell 18 alanud saate alguseks oli virtuaalset publikut kogunenud sadakond.

"Ma väga loodaks, et see variant ei kaoks ära. Minu poolest võiksid olla kasvõi mõlemad korraga. Et oleks füüsiline kokku tulemine, mis on ääretult oluline ja millel on tohutult palju võlusid, inimesed tutvuvad näost näkku. Veebiformaadil on nii palju mingeid teisi eeliseid, et ma tõesti loodan, et see jääks ka pärast koroonaolukorra lahenemist alles," rääkis Vaiksoo.