"Tegemist ei ole väga keerulise seadmega. Seal on sisuliselt sees ventilaator ja mehhaaniline filter. Sellised seadmed on olnud olemas kaua aega, neid on väga erinevaid mudeleid," rääkis Kurnitski ERR-ile. "Klassiruumides on jõutud läbi viia mitmeid uuringuid, kus on näha, et kui paigaldada kaks piisava jõudlusega õhupuhastit, siis need selle viiruse sealt tõesti eemaldada suudavad. Need on suhteliselt odavad, aga loomulikult iga seadmega kaasneb hoolduskulu."

Kurnitski lisas, et hulgi hankides saab puhasteid odavamalt. Veel saaks nii leppida kokku tehnilised nõuded, et leida seadmed, mis on piisava võimekusega ega tee liiga palju müra.

Kurnitski sõnul omavalitsused nii puhasteid ostnud pole. Küll on näiteks Tallinna reaalkool need kasutusele võtnud.

Reaalkooli direktor Ene Saar ütles, et lapsed on ju kõik ninapidi koos: "Väga keeruline on öelda esimese klassi lapsele, et seisa teisest kahe meetri kaugusel. Tegelikult ei ole see võimalik. Selle tõttu me alustasime katsetamisega oktoobri alguses. Panime esimestesse ja teistesse klassidesse ning ühte veel – ehk viide klassiruumi – need seadmed üles."

"Õpetajad ütlevad, et kui astud ruumi, siis tunned, et õhk on värske. Enne kasutasime viit, nüüd tellisime 32 seadet juurde. Hinnaklass on natuke üle tuhande euro," selgitas Saar.

Kevadel eraldas lisaeelarvega valitsus omavalitsustele 30 miljonit eurot, soovitusega ventilatsioonisüsteem parandada. Haridus- ja teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht Indrek Riisaar tõdes, et omavalitsused tihti seda raha ei kasutanud ventilatsioonisüsteemide parandamiseks. "Küll nad on lubanud, et selle raha tõttu vabaneva omavalitsuse enda raha nad kasutavad ventilatsioonisüsteemide parandamiseks."

Aasta lõpus eraldas haridus- ja teadusministeerium 2,6 miljonit eurot omavalitsustele sihtotstarbega üldhariduskoolide ventilatsioonisüsteemide parandamiseks, CO2 andurite ja õhupuhastite ostmiseks.

Riisaar lisas, et andurid on puhastitest olulisemad, et esmalt mõista, kus ja kui halb on ventilatsioon.

Kui palju on omavalitsused õhupuhasteid soetanud, seda ministeerium ei tea. Riisaar ütles vaid, et Tallinna linnavalitsus on hanke korraldamist arutanud. Ministeerium ise õhupuhasteid hankida ei plaani.

"Me ei hakka neid seadmeid kasutama. On vaja kahte seadet igasse klassiruumi. Neid klassiruume, kus on loomulik ventilatsioon, on suurusjärgus 3500 ehk 7000 seadet vähemalt. Iga kool või koolipidaja peab ise otsustama, kas ta tahab seda seadet ja kas ta ka seda reaalselt hakkab kasutama, vaadates ka näiteks elektrikulu, filtrite kulu ja võimalikku mürataset," selgitas Riisaar.

Tartu linnavalitsus on läinud teist teed ning katsetab Poku lasteaias ja Hansa koolis klassiruumides ventilatsiooniseadmeid, mis soojendavad välisõhku ja selle klassiruumi puhuvad.

Selliste süsteemide eelis on, et need aitavad ka süsihapegaasi taset klassiruumis alandada. Kuue kuu pärast otsustab Tartu linnavalitsus, kas süsteemid hankida või mitte.