Koolimajade ventilatsiooni parandamine jääb venima

Valitsuse eraldatud 30 miljonit eurot koolimajade ventilatsiooni parandamiseks olid kasutanud pooled küsitletud omavalitsused. Koolide ja lasteaedade ventilatsiooni ümberehitamine jääb siiski kauaks venima.
Linnade ja valdade liidu septembris tehtud päringule vastanud 60 omavalitsusest olid ligikaudu pooled kevadel jagatud 30 miljoni euro suurust toetust kasutanud haridusasutuste ventilatsiooni parandamiseks. Näiteks Tartu linnavalitsus rekonstrueerib 4,1 miljoni euro eest Ristikheina lasteaia, sellest 1,9 miljonit eurot pärineb riigi toetusest.
"Ventilatsiooni üksinda teha ei saa. Ventilatsioon vajab ka küttesüsteemide ümberehitamist, viimistlust ja kõiki muid selliseid tegevusi. Need tehakse komplekselt, koos lasteaia rekonstrueerimisega," rääkis Tartu abilinnapea Priit Humal.
Tartu ligikaudu 60 koolist ja lasteaiast vajavad pooled ventilatsioonisüsteeme. Selleks on Humala hinnangul vaja 400 miljonit eurot.
"Ma ei saa nüüd öelda, et kui riik annaks meile 400 miljonit eurot, saaksime ühe aastaga kõik korda tehtud. Ilmselgelt mitte, siin on ka muid piiravaid tegureid. Lihtsalt see kaks miljonit, mis riik on Tartu linnale praegu andnud see on köömes võrreldes vajadusega, et need koolid saaks korda tehtud," selgitas Humal.
Haridus- ja teadusministeerium on hinnanud, et kõigi Eesti koolide ja lastaeda ventilatsioonisüsteemide kaasajastamiseks kuluks 350 miljonit eurot. Käärid tulevad faktist, et Tartu linnavalitsus peab silmas hoonete täielikku rekonstrueerimist, ministeerium on arvestanud vaid ventilatsioonisüsteeme.
Haridus- ja teadusministeeriumi ametnik Indrek Riisaar ütleb, et 30 miljoni euro suuruse toetuse kasutamiseks saab projekte esitada detsembrini, siis saab teha täpsema ülevaate, millele omavalitsuste raha kulus.
"Meil on välja töötamisel ka niinimetatud CO2 vahenditest koolide ventilatsioonide ja energiatõhususe meede. Loodame selle meetme lähipäevil avalikule kooskõlastusel saata ja esimesel võimalusel vooru avada. Vooru maht on eelduslikult 15 miljonit eurot. Seda saab kasutada koolihoonete energiatõhususe suurendamiseks, kindlasti peab nende tööde käigus olema tagatud sundventilatsioon," rääkis Riisaar.
Senine tempo lubab Tartus aastas korda teha ühe lasteaia ja ühe kooli. Esimest nädalat abilinnapeana ametis Humal loodab tempot tõsta ja tahab hinnata, kas ventilatsioonisüsteeme saab korrastada hooneid rekonstrueerimata.
Toimetaja: Mait Ots