Norra valitsus otsustas nimelt kompenseerida detsembrist märtsini kõigile kodutarbijatele poole elektriarvest nende tundide eest, kui hind on kõrgem kui 70 eurot megavatt-tunni eest. Abi saavad taotleda pered, kelle majapidamises on elektritarbimine kuni viis megavatt-tundi kuus.

"Norras rakendatava meetme võimalikkust Eestis ei ole me valitsuses arutanud," ütles Aas ERR-ile.

Aasa sõnul peab Keskerakond endiselt oluliseks energia käibemaksu alandamist.

"Samuti oleks üks võimalik lahendus näiteks börsihinnale piiri seadmine, millest alates rakenduks tarbijatele kompensatsioon," lisas Aas.

Aas märkis, et kuna valitsuses on kaks erakonda, on meetmete rakendamiseks vaja ka koalitsioonipartneri nõusolekut.

"Selge on see, et ainult üks meede pole võluvits, vaid need peavad üksteist täiendama. Seejuures ei tohi kodutarbijate kõrval ära unustada ka ettevõtteid - energiahindade tõus mõjutab ka kõiki kaupu ja teenuseid, mida tarbijatele pakutakse," lausus Aas.

"Seni otsustatud nii-öelda laia pintsliga tõmmatud meetmed on elektri võrgutasude vähendamine kõigile tarbijatele, samuti otsus jätta ära uude aastasse plaanitud energiakandjate aktsiisitõus. Kindlasti toetan seda, et aitaksime neid, kes kõige rohkem abi vajavad. Hea meel on, et valitsus andis nõusoleku toetada ka vähemkindlustatud peresid kütte-, gaasi- ja elektriarvete tasumisel ning praegu on pooleli arutlused, et selle toetuse sissetulekupiiri tõsta ca 1052 euroni, mis laiendaks toetuse saajate ringi," rääkis minister abimeetmetest. 

Aas börsisüsteemist lahkumist ei toeta

EKRE esimees Martin Helme küsis teisipäeval riigikogus Taavi Aasalt, millal kavatseb valitsus langetada otsuse lahkuda börsisüsteemist või see süsteem sellisel kujul peatada või lahkuda CO2 heitmekvootide süsteemist või see süsteem sellisel kujul peatada.

Poola parlament võttis eelmisel neljapäeval vastu resolutsiooni, milles kutsuti Euroopa Liitu (EL) üles peatama ja reformima heitmekvootide kauplemissüsteemi (ETS).

Taavi Aas vastas, et börsisüsteemist lahkumist ta mõistlikuks ei pea, ent kvoodikaubanduse reformimine võiks kõne alla tulla küll.

"Me vajame energias kindlust kahes aspektis, üks on hind ja teine on varustuskindlus. Ma arvan, et börsisüsteemist täielikult lahkumine ei ole mõistlik varustuskindluse mõttes, küll aga on vaja kindlasti alternatiivi hinnakindluse mõttes tarbijatele. CO2 süsteemist lahkumine ei ole Euroopa Liitu jäädes võimalik, küll aga on vajalik selle süsteemi reform. Sellest ma olen ka märku andnud ja mul on hea meel, et on liitunud ka teisi riike, kes täpselt samamoodi arvavad, et see süsteem vajab reformimist," vastas Aas.

Aasa sõnul jätkab valitsus ka sel nädalal energiahinna arutelu.

Ratas: kokkulepet valitsuses toetusmeetmeteks ei ole

ERR küsis ka Keskerakonna esimehelt Jüri Rataselt, kas Eestis võiks Norra stiilis hüvitamist kaaluda.

"Ma arvan, et Eesti põhimõtteliselt peab leidma kiiresti lahendused, et inimestele seda energiašokki kompenseerida ja ega meil väga palju neid võimalusi ei ole. Küsimus on kokkuleppes, mis aitaks Eesti inimesi, seda kokkulepet hetkel veel pole," vastas Ratas.

"Edasiliikumist on vaja ja edasi liikumine peab olema selline, et see puudutab tõesti inimeste toimetulekut, aga see peab puudutama ka ettevõtjate toimetulekut, et säiliksid töökohad ja säiliks ettevõtjate perspektiiv," lisas Ratas.