Kogu Euroopa Liidu keskmine gaasiga varustatuse tase on praegu umbes kümme protsendipunkti madalamal kui tavapäraselt talve eel, kuid meie regioonis on samas varustatuse tase selline, et gaasipuuduse pärast muretsema ei pea, ütles Allikson.

Hormuzi väina kriisi tõttu on gaasitarneid vähem ja hind kõrgem, kuid isegi praeguse varustatuse tasemega peaks kogu Euroopa tegelikult hakkama saama, lisas ta.

"Praegu on gaasimahutid 73 protsenti täis, mis on üle kümne protsendipunkti madalamal kui tavapäraselt sel ajal. Aga kui vaadata, milliseid stsenaariume võib oodata, siis keskmise talve puhul tegelikult sellest juba piisab, keskmise talve puhul ei ole hullu," lausus Allikson.

Mullusega võrreldes on maagaasi hind umbes kaks korda kõrgem, kuid lisaks Lähis-Idas toimuvale võib hinda tugevalt mõjutada keskmisest külmem talv.

"Tuleb olla valmis selleks, et kui on külm talv, siis võib hind minna veel oluliselt kõrgemale. Ma arvan, et see on kõige suurem risk praegusel hetkel," ütles Allikson.

"Gaasi toodetakse ka piisavalt, gaasipuudust ei tule kindlasti. Ja kindlasti suudab Euroopa ka maksta rohkem gaasi eest kui teised regioonid, nii et ma arvan, et probleem on eelkõige just hinna ümber. Me ei räägi sellest, et gaas kusagil otsa saab, me räägime sellest, et hind võib olla kõrge," lisas ta.

Elektri hind saab samuti palju sõltuma eeloleval talvel sellest, kui palju või vähe on külmakraade.

"Praegused tulevikutehingud Eesti jaoks – Eesti jääb lõunanaabrite ja Soome vahele: Soome hinnad on praegu (järgmise aasta) esimeseks kvartaliks sada eurot megavatt-tunni kohta ja Leedul 150 eurot, selgelt Eesti on seal kahe vahel, ilmselt rohkem natuke Leedu poole kui Soome poole. Ütleme 130, 140 eurot on praegusel hetkel see tase, mida võiks oodata," lausus Allikson.

"Aga tulevikutehingute hinnad ei ole ju puhas tõde, tegelikkuses sõltub hind ikkagi sellest, milline on ilm. Kui eelmist talve vaadata, siis vaatamata prognoosidele , et hinnatase tuleb 100 eurot (megavatt-tunnist), oli tegelikult jaanuar-veebruar ju hinnaga üle 150 euro megavatt-tunni tunni kohta. Ja seda sellepärast, et oli üle aegade üks pikk külmaperiood," lisas ta.

Kui külmal päeval tuult pole, siis saab ka elektrihinna puhul väga määravaks gaasi kõrge hind, märkis Allikson.

"Kõrge gaasi hind tähendab just seda, et kui tuul ei puhu, päike ei paista, siis on vaja elektrit toota fossiilsetest (kütustest). Põhiline variant ongi gaas ja kui gaasi hind on seal – ütleme tänane 76 eurot megavatt-tunni kohta – see tähendab seda, et gaasielektri hind on ligi 200 eurot megavatt-tunni kohta. Nii et sel hetkel võib (elektri) hind olla päris krõbe," lausus ta.

Teine oluline tegur elektrihinna puhul on see, kas meie elektriühendused Soomega on korras ja töös, märkis Allikson.

"Me impordime kusagil 40 protsenti tarbitavast elektrienergiast ja oleme väga sõltuvad sellest, kuidas töötavad meie ühendused. kui tuletada meelde paari viimast aastat, siis Estlink on see kõige suurem risk tegelikult. Kui Estlinkid ei toimi, kui midagi nendega juhtub, kahtlemata võib hind olla palju kõrgem," lausus Allikson.

Eesti on Baltimaade seas esirinnas akude rajamisel ning see annab võimaluse elektri tipuhindu allapoole tuua.

"On kaks momenti, kus elektri hinnas akusalvestus kõige rohkem mõju avaldab. Üks on kahtlemata need (hinna)tipud ja -põhjad, ütleme miinushinnad. Sel aastal on päris palju vähem olnud negatiivseid hindu kui eelmisel aastal näiteks. Aga tänu sellele ka tipud võib-olla ei ole niivõrd kõrged," ütles Allikson.

"Ja teiseks, kuna just Eestisse on tulnud akusid, siis on tekkinud Eesti ja Läti vahele hinnavahe: Läti hind on olnud kõrgem kui Eesti hind viimased kuud ja eelkõige just tänu akudele. Eesti akud jõuavad sagedusreservi võimsuste turule ja tänu sellele, et need on Baltikumis konkurentsivõimelised, tekib hinnavahe ka Eesti ja Läti börsihinna vahel," lisas ta.