Igas piirkonnas, kus jõule peetakse, on oma traditsioonid ja oma jõulutaimed. Botaanikaaias näeb nii rõõmsavärvilisi idahüatsinte kui ka tagasihoidlikumaid Jaapani skimmiaid. Haruldase saagina nimetab botaanik Urmas Laansoo pikaõielist liiliat.

"Inimesed seostavad meil Põhjamaal või Eestis jõulutaimedena eelkõige jõulukatkust, jõulutähte, aga neid on palju rohkem, igal aastal tuleb see valik veel suurem. On ardiisiad, on alpikann, mis on vana tuntud taim, on ratsuritähed, on asalead," loetleb Laansoo.

Kaugemad paigad, kust pärit jõulutaimi botaanikaaias näeb, ongi Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika. Üllatavamad ehk ongi jõulutaimed, mis on pärit soojast kliimast.

Kui kuuski ei kasva, tuleb jõulumeeleolu tekitamiseks midagi muud välja mõelda. Mehhiklased ehivad näiteks valgekarvalist viigikaktust.

Meie jaoks traditsiooniline jõulutaim - jõulukaktus - pole aga seevastu sugugi kõrbekaktus ega torgi.

"Jõulukaktus kasvab Brasiilias Atlandi ookeani äärsetes vihmametsades Rio De Janeiro lähedal. Neid on seal kuus liiki. Ja nad kasvavad epifüüdina puu otsas, mitte maapinnal. Seetõttu pole nad ka torkivad. Seetõttu nad õitsevad talvel. Seetõttu tahavad nad natuke ka soojemat, natuke niiskemat õhku ja on hoopis teistsugused," iseloomustab Laansoo.

Jõulutähe puhul paneb ka Laansoo südamele, et sel ei tohi lasta külma saada. Tegu on Mehhiko ja Guatemala taimega ning on seega väga külmaõrn.

"Ja miks ta üldse punane on? Punane on ta sellepärast, et kuna teda looduses tolmendavad linnud, siis et lind paremini märkaks neid väikeseid õisi, mis seal punaste kõrglehtede vahel on. Nii et väga põnev maailm," ütleb Laansoo.

Jõulutaimede väljapanekut saab botaanikaaias näha veel teisipäeva õhtuni.