Ornitoloog Tarvo Valkeri sõnul toovad linde linna ühest küljest toiduotsingud, teisest küljest aga ka see, et mõnel pool võib temperatuur linnakeskonnas olla paari kraadi võrra kõrgem kui loodusmaastikul.

"Linnakeskkond on praegusel aastaajal väga linnurohke. Kui kuskil loodusmaastikul me võime võib-olla käia isegi paar kilomeetrit niimoodi, et me ei kuule ja ei näe ühtegi lindu sellisel talvisel ajal, siis linnas on seda linnuelu ja -sädinat igal pool," sõnas Valker.

Valkeri sõnul on kindlad kohad, kus loodushuvilisel on suurem tõenäosus sulelisi märgata.

"Kõige rohkem linde linnades on kindlasti parkides, samuti siis aedlinna piirkondades, kus on rohkem rohelust ja aedlinnades on ikkagi enamasti hoovides üleval mõni lindude söötmiskoht ja selle ümber on  kindlasti hästi palju sellist linnuelu. Teine koht, kus arvukamalt linde näeb on, kus leidub marju, just sellised pihlakatega alleed," selgitas Valker.

Kui aialindudele on söödamajasse toidu panemist külmade saabudes alustatud, tuleb olla selles järjepidev. "Kindlasti peaks ka sellele mõtlema, et kas mul on võimalik neid linde toita ka pärast pühade lõppemist, kui ma uuesti töö- ja kooliellu lähen. See peab ikkagi jätkuma kevade tulekuni. Kui linde on võimalik toita ainult pühade ajal, siis pigem tuleks sellest hoiduda," ütles Valker,

"Kindlasti ei tohiks toitma hakata veelinde, neid sinikael-parte ja kühmnokk-luiki, kes siin võib-olla viimase väikese veelahvanduse ääres õnnetult kössitavad. Küll nemad veel rändele asuvad," rääkis ta.