Omikrontüve mõju haiglaravi vajadusele näitavad lähinädalad
Tartus on omikrontüvest tingitult nakatunute arv küll kiirelt tõusnud, kuid kliinikumi see veel tööd juurde toonud ei ole. Kas omikrontüve kiire levik toob kaasa ka haiglaravi vajaduse suurenemise, näitavad lähinädalad.
Seni tundub Omikron olevat teiste tüvedega võrreldes leebem.
Terviseameti andemetel on Tartumaal, peamiselt Tartus tuvastatud praeguseks 966 omikrontüvega seotud koroonaviirusesse nakatumist. Teiste viirustüvedega on terviseameti andmetel Tartus seotud vaid üksikud juhtumid.
Kuigi nakatunute arv on hüppeliselt tõusnud, ei ole sarnaselt mitmete teiste riikide kogemusele haiglaravi vajadus veel suurenenud.
"Praegu kõikides maades, kus see omikron on põhjustanud väga kiire nakatunute arvu tõusu, on haiglaravi vajadus jäänud suhteliselt sellisele keskmisele tasemele, et seal sellist väga suurt tõusu veel pole olnud," rääkis teadusnõukoja liige Krista Fischer.
"Viimased ütleme kolm nädalat oleme töötanud väga sarnases režiimis, ühepalju haigeid terve nädala jooksul hospitaliseeritud ja olukord on suhteliselt rahulik," sõnas Starkopf.
Praegu on nakatunuid aga eelkõige 10-19-aastaste hulgas, kes Starkopfi sõnul enamasti haiglaravi ei vajagi. Muret tekitavad vaktsineerimata vanemaealised, keda terviseameti andmetel on veel üle 20 protsendi.
"Nende hulgas nakatumine tähendab vähemalt 5 või 10 protsendist osakaalu, kes vajavad haiglaravi ja kui see toimub hästi kiiresti see nakatumine nende inimeste hulgas näiteks nelja nädalaga, siis sealt need arvud taandatult jõuavadki sinna, et päevas peaks see tähendama ligi 200 uut haiget," sõnas Starkopf.
Terviseameti andetel on omikrontüvega nakatunute keskmine vanus juba tõusmas.
Milliseks kujuneb aga haiglaravi vajadus tegelikult on nii Starkopfi kui ka Fischeri sõnul raske öelda, kuna puudub kindel teadmine, mis mujal maailmas haiglaravi vajadust mõjutanud on.
"Tegelikult väga täpselt ei osata ka öelda, et kas see on ainult põhjendatav sellega, et omikron tõesti on leebem. Mõnevõrra leebem ta paistab olevat. Või on ta siiski põhjendatav ka sellega, et päris palju on omandatud erineval moel immuunsust, vaktsineeritus on suur. Kas meil, kus vaktsineeritusega ei ole läinud nii hästi, kui paljudes teistes riikides, saab see asi ka väga kergelt minema," rääkis Fischer.
"Nii et esialgu tuleks siiski olla mõnevõrra ettevaatlik, kuigi kõik andmed natukene sisendavad optimismi," ütles Fischer.
Toimetaja: Barbara Oja