Aasta viimasel nädalal sai oma esimese süsti vaid 3077 inimest, eelviimasel nädalal veelgi vähem ehk 2584 inimest. Käitumisteadlane Andero Uusberg selgitas, et tempot pärssis pühadeaeg ja sügisese nakatumislaine vaibumine.

"Esimeste dooside dünaamika, kui vaadata eelmist aastat, on üsna kenasti käinud käsikäes viiruslainetega. Loomulikult oli kõige suurem tõus, kui avanes võimalus vaktsineerida enamikul elanikkonnast - mais, juunis. Siis tegelikult hakkas langus ja langus peatus juuli lõpus, augustis, kui sai selgeks, et delta tüve põhine laine jõuab Eestisse," selgitas Uusberg.

"Täpselt sarnast dünaamikat nägime oktoobri teisest nädalast alates, kui sai selgeks, et kolmas laine tuleb. Ka see vaktsineerimise tõus rauges enamvähem käsikäes sellega, kui kolmanda laine hari sai murtud."

Ehk nüüd, kui omikroni tüve tulekuga on nakatumine taas tõusuteel, võib oodata, et rohkem kõhklejaid otsustab vaktsiini kasuks. Sügise parim esimeste dooside saak oli oktoobri viimasel nädalal, kui tehti üle 14 000 süsti. See arv ei pruugi enam korduda.

"Neid laineid, mida ma kirjeldasin, iseloomustab küll see, et iga järgmine laine on olnud madalam kui eelmine esmase vaktsineerimise laine," sõnas käitumisteadlane.

Ka matemaatik Krista Fischer tõi välja, et esimeste dooside tegemise tempo on olnud augustist saati aeglane. Lootus 70 protsenti elanikkonnast vaktsineerida võib jääda üldse saavutamata.

"Ma ei välista seda võimalust. Paraku võib nii olla. Omikroni tüvi võib nende inimeste seast päris paljud kätte saada, kes ei ole üldse vaktsiini kaitset saanud. Tuleb loota, et raskeid juhte tekib võimalikult vähe. Paraku on meil 20 protsenti eakatest veel vaktsineerimata, seega väga optimistlik olla ei saa," rääkis Ficher.

Fischeri sõnul on tõhustusdooside tegemise tempo praegu hea. Uusberg nentis, et see ei pruugi nii jääda.

"Kui me räägime kitsalt vaktsiiniga hõlmatusest ja defineerime seda kui kellel on käes viimane soovitatud süst. Tänaseks on soovitus enamikele inimestele, kellel on vähemalt kolm kuud möödunud esimesest kuurist, tõhustusdoos teha. Kui räägime hõlmatusest nii, siis näeme, et osakaal hakkab langema."

Uusberg lisas, et immuunsete osakaal siiski kasvab, kuna arvesse peab võtma ka neid, kes viiruse läbi põevad.