Ajal, mil ühistegevused on piiratud ja reisimine keeruline, on paljud inimesed asunud Eestit avastama. Ka Lõuna-Eesti ratsataludel on head ajad. Huvilisi on rohkem, kui talud suudaks vastu võtta.

"Inimene saab lihtsalt välja, ta saab avarust, ta saab tunnetada ennast koos loomaga ja see kogemus võib olla selline, mida ta meenutab hiljem palju, palju aastaid," rääkis klubi Kuuel Jalal tegevjuht Maivi Lehis.

Koolilapsed saavad ponidega ratsutades viibida rohkem looduses.

"Koroona algusaegadel olime me üks väheseid võimalusi, kuhu tulla huviringi korras ja see võimalus meil oli, tegevused õued, hajusalt ja distantsi hoides," rääkis Kirsi Ponitalu perenaine Janne Eespäev.

"Väga palju tuleb kogemusi, kus inimesed kardavad suuri hobuseid, siis ponidega on võimalus seda hirmu vähendada, et siis tulla tagasi väikse hobuse juurde, keda nad ei karda ja sealt edasi minna suuremate hobuste peale," sõnas Eespäev.

Lapsed, kes ponidega tegelevad, teavad, et ponid võivad olla ka tujukad. "Trenni alguses käitub hästi, aga siis pärast trenni muutub täiesti jonnakaks, aga muidu on temaga tore, et ta on selline tubli hobune," rääkis neljanda klassi õpilane Johanna.