Ujuva intressimääraga laene pakutakse Eestis kuue kuu euribori alusel, viimase arvestuse järgi on see tasemel –0,473 protsenti. Kodulaenude intressid koosnevad tavaliselt marginaalist ja euribori määrast.

Viimase kuue aasta jooksul on euribor püsinud negatiivne ning lepingutes on seatud sellele tasand 0 protsendil. 

Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaare sõnul ei ole eluasemelaenuturul intressimäärade fikseerimine Eesti turul kunagi väga levinud olnud. "Pisut rohkem tehti seda aastatel 2006–2008. Pärast üleilmset finantskriisi on intressimäärad valdavalt langenud ja viimastel aastatel püsinud rekordmadalal. Seetõttu ei ole olnud põhjust intressimäära fikseerida, kuna nende tõusu risk on paistnud väike," ütles Raudsaar. 

"Samas ei ole pangad seda võimalust klientidele ka väga aktiivselt pakkunud," märkis Raudsaar, lisades, et suurema nõudluse korral pangad ilmselt ka pakuksid võimalust aktiivsemalt. 

Muutuva intressimääraga laenude puhul on risk eluasemelaenu võtja kanda ning pankadele sellest otsest riski ei tulene. Et laenuvõtjad peaksid laenu tagasimaksmisega hätta jääma, peaksid intressimäärad tõusma kõrgele ning seda ei saa Raudsaare hinnangul praegu tõenäoliseks pidada. 

Raudsaare sõnul oodatakse rahaturgudel, et kuue kuu euribor võib positiivseks muutuda 2023. aastal. "Üldiselt oodatakse siiski, et ka pärast positiivseks muutumist jäävad intressimäärad suhteliselt madalaks. Samas sõltuvad rahaturu intressimäärad paljudest teguritest ja nende muutusi on raske prognoosida, nii et laenuvõtjatel tuleks valmis olla muidugi ka järsemateks muutusteks."

Intressitõusu riski taju on madal

Suuremad pangad pakuvad võimalust euribori lühiajaliselt fikseerida. Kodulaenu võetakse tavaliselt aastakümneteks, mille jooksul peab arvestama ka euribori tõusuga. Samas kutsuvad pangad inimesi laenu võtmisel arvestama oma maksevõimekusega ka juhul, kui intressimäärad peaksid kõrgeks tõusma. 

LHV Treasury juhi Kadri Haldre sõnul on euribori täpset liikumist raske ette ennustada, kuid rahaturgude prognooside kohaselt võib pikalt negatiivne püsinud euribor võib lähiaastatel tõusta. 

"LHV ei ole fikseeritud intressiga kodulaenu pakkunud ja klientide huvi on sellise toote vastu olnud ka suhteliselt madal. Kuna kliendid on harjunud negatiivse euriboriga, siis ilmselt enam ei tunnetata hästi seda riski, et baasintressid võivad ka tõusta," rääkis Haldre. 

Pangad soovitavad klientidel laenusumma kalkuleerida ka kõrgema intressiga, et kindel olla suutlikkuses laenu ka selle korral tagasi maksta. 

"Just nii teebki ka pank kliendi maksimaalse laenusumma arvutamisel, et arvestada võimaliku euribori tõusuga ja pidades silmas vastutustundliku laenamise põhimõtet," sõnas Haldre. 

SEB eraklientide segmendi müügijuht Evelin Koplimäe sõnul pole fikseeritud määrade vastu siiski olematu. "Möödunud aastal SEB poolt väljastatud uutest eluasemelaenudest on keskmiselt kolmel protsendil fikseeritud intressimäär, kuid viimastel kuudel on klientide huvi intressimäära fikseerimise vastu mõnevõrra kasvanud," ütles ta. 

Laenuvõtja peab parima lahenduse ise otsustama

SEB pank pakub võimalust riskide maandamiseks intressimäära kuni viieks aastaks fikseerida. "Samas tuleb selle kasutamisel arvestada teatud piirangutega. Intressimäära fikseerimist ei saa kasutada laenu osade kaupa kasutusele võtmisel, sest pank ei saa üldjuhul võimaldada sama intressitasemega laenuressurssi pikema aja jooksul," rääkis Koplimäe. 

Ühtlasi tuleb fikseeritud intressimäära puhul arvestada, et sellisel puhul turuintressimäärade languse korral võib laenu tagasimaksmine või intressimäära ujuvaks muutmine võib laenusaajale kulukas olla, märkis Koplimäe. 

Koplimäe tõi välja, et kui võtta näiteks SEB väljastatud keskmine eluasemelaen 100 000 eurot tähtajaga 30 aastat ning turu keskmine intressimäär kaks protsenti, millele lisandub euribor, kujuneb laenu igakuiseks tagasimakseks umbes 370 eurot. 

Euribori tõusmisel ühe protsendini suureneks laenumakse 52 euro võrra, kaheprotsendilise tõusu korral 107 eurot. Kui euribor peaks tõusma viie protsendini, suureneks igakuine laenumakse aga ligikaudu 295 euro võrra, mis tähendaks aastas ligikaudu 3540 euro suurust lisakulu.

"See, kas parim lahendus on fikseerimata või kokkulepitud perioodiks fikseeritud intressimäär, on iga laenuvõtja enda otsustada. Sõltuvalt rahaturu olukorrast ja baasintressimäärade muutumisest võib laenuvõtjale otstarbekamaks osutuda nii üks kui ka teine," ütles Koplimäe.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma sõnul pakub pank eluasemelaenu kuueks kuuks fikseeritud euriboriga. "Fikseeritud laenude intressimäärad on enamasti kõrgemad ning pakutud fikseerimise perioodid 2–5 aastat tagab fikseerimise ainult selleks perioodiks," sõnas ta. 

Pärgma sõnul ei tõuse ka euribor ootamatult ning trendi järgmine on lihtne. "Soovin välja tuua, et euribori muutumine on üks võimalikest teguritest, mis pere eelarvet ja laenu tasumist võib mõjutada. Muud on sissetulekute vähenemine, kulutuste suurenemine energiale, kütusele, pereliikmete haigustele või oluliste sündmustele," lisas ta. 

Pärgma tõi näiteks, et 80 000 euro suuruse laenusumma ja 22-aastase laenuperioodi puhul, koos 2,4-protsendilise intressiga oleks laenu kuumakse praegu 390,33 eurot. 

Sellisel juhul tõuseks kuue kuu euribori tõusmisel ühe protsendini laenumakse 40,44 euro võrra, kaheprotsendilise euribori puhul 83,18 euro võrra ning viieprotsendilise euribori puhul 224,27 euro võrra.