Hoiuste intressid tõusevad, kuid säästud seisavad endiselt arvelduskontodel

Tähtajaliste hoiuste intressid Eesti kommertspankades on tõusnud koos euribori kerkimisega ja lähiajaks ennustatakse tõusu jätkumist. Kasvanud on ka hoiuste maht, kuid lõviosa rahast seisab jätkuvalt arvelduskontodel.
Eesti Panga andmetel oli tähtajaliste hoiuste keskmine intressimäär augustis 2,1 protsenti. Eelneval kuul oli see 2,05, eelmisel aastal samal ajal aga 1,97 protsenti. Aastaste hoiuste intressid on praeguseks tõusnud 2,5 protsendi kanti.
"Pankadel on vaja ligi meelitada neid hoiuseid, siis nad tõstavad intressimäära ja kuna nüüd üldiselt turu intressimäärad on ka kasvanud, siis pangad peavad seda endale raha juurde meelitama kõrgema intressimääraga. Kui nad aasta tagasi said seda odavamalt, siis täna peavad ise ka natuke rohkem maksma, et oleks raha, mida siis laenudena rohkem välja anda," ütles Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Hoiuste intressimäärade tõus tõenäoliselt lähitulevikus ka jätkub.
"Sellises paari aasta perspektiivis tõenäoliselt need hoiuse intressimäärad ikkagi veel võib-olla natukene kasvavad, kuna ka euribori ettevaade on pigem kasvav ja sellest sõltub päris palju, kui kõrged on tähtajaliste hoiuste intressimäärad," lisas Raudsaar.
Swedbank on tänavu hoiuste intresse tõstnud kolmel korral.
"Kes tahavad omale raha panna pikemaks perioodiks lukku, näiteks 12 kuuks, siis me pakume täna 2,5 protsendi juures intressi. Aga kes tahavad likviidsust hoida, siis nendele klientidele me soovitame rahakogujat, kus on meie intress, mida me täna pakume 1,75," ütles Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Ka SEB pakub aastast tähtajalist hoiust 2,5 protsendilise intressimääraga. Hoiuste maht on aastaga Eesti Panga statistika põhjal kasvanud miljardi euro võrra ehk 7,5 protsenti. Kasvu on SEB kogumise ja investeerimise valdkonna juhi Elisabet Visnapuu sõnul lisaks kõrgematele intressimääradele toonud ka maksuküüru kaotamine.
"Maksuküüru kaotamise tulemusena inimestel olev netopalk tõusis, üleüldiselt palgad on tõusnud, aga teisalt on seal majanduslik ebakindlus. Inimesed on üha rohkem mõistnud seda, kui oluline on finantspuhvri olemasolu," lausus Visnapuu.
Paljudel inimestel aga seisab raha arvelduskontol.
"Eratarbijate hoiuste mahud on järjepidevalt kasvanud, mis näitab seda, et seda on kohe kindlasti vedanud palgakasv, lisaks ka inimeste enda siis tarbimisharjumuste muutmine. Aga mis võib-olla on selle mündi teine pool, on see, et hoiused on ju eratarbijate vahel väga ebaühtlaselt jaotunud. Me näeme ikkagi täna seda, et meie kliendibaasis selline 72 protsenti klientidest elab palgapäevast palgapäevani," ütles Tarmo Ulla.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










