2020. aasta jooksevkonto miinus oli 811 miljonit eurot.

Detsembri kaupade väljavedu kasvas aastatagusega võrreldes 27 ja sissevedu 30 protsenti ning kaupade konto negatiivne saldo suurenes 109 miljoni euroni.

Kaubavahetuse kasvu taga on Eesti Panga teatel nii hinnatõus kui ka mahu suurenemine. Võrreldes möödunud aasta sama kuuga kasvas enim mineraalsete toodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Impordikasvu hoogustas mineraalkütuste ja keemiakaupade sissevedu

Teenuste eksporti kasvatasid ühekordsed grupisisesed intellektuaalomandi kasutustasud ja arvutiteenuste väljavedu, aga ka kriisist taastuvad veo- ja reisiteenused.

Teenuste import kahanes tänu eelmise aasta kõrgele võrdlusbaasile, ehkki nii veo- kui ka reisiteenuste maht on taastumas.

Kapitalikontot mõjutas ühelt poolt suuremahuline intellektuaalomandi müük ja teiselt poolt CO2 kvootide ostmine. Netolaenuandmine (jooksev ja kapitalikonto summa) ulatus 2,5 miljardi euroni.

Finantskontos andsid tooni erakorralised grupisisesed tehingud, mis mõjutasid otseinvesteeringute nõudeid ja kohustusi, samuti muude investeeringute nõudeid, teatas Eesti Pank.