Kaspar Oja: kui suurt osa majandusest mõjutab eksport Venemaale?

Kaspar Oja
Kaspar Oja Autor/allikas: Eesti Pank

Kasvanud geopoliitilised pinged Venemaa ja lääneriikide vahel on pannud otsima paralleele 2014. aasta sündmustega ning tollal süvenenud majanduspingete ja vastastikuste sanktsioonidega. Seetõttu on paslik analüüsida, kui olulist rolli mängib eksport Venemaale Eesti ettevõtete tegevuses, kirjutab Kaspar Oja.

Lühidalt näitab analüüs seda, et eksport Vene turule mõjutab umbes kaks protsenti Eesti SKT-st, seda juhul, kui võtame arvesse rahvusvahelised väärtusahelad ehk nii otsese ekspordi Venemaale kui ka asjaolu, et toodame vahetooteid, millest omakorda toodetakse teistes riikides Venemaale eksporditavaid tooteid.

Tegevusalati on mõju erinev, kuid majandusele tervikuna on see siiski üsna väike. Eesti majanduse avatus Venemaale on arenenud riikide seas üks suurimaid, sest Venemaa on meie naaberriik ja kaubandussidemed on seetõttu tihedamad kui paljudel teistel riikidel. Samal ajal on Venemaa osatähtsus meie majanduses aja jooksul vähenenud.

Siinne analüüs piirdub Venemaa kui ekspordituru mõjuga Eestile, jätame kõrvale muud mõjud, näiteks välisinvesteeringud ja Venemaalt imporditavate kaupade rolli väärtusahelas. Seega majandussuhted mõjutavad kindlasti suuremat osa majandusest, kui on siin käsitletud.

Venemaa osakaal kaupade ja teenuste ekspordis on oluliselt väiksem, (vt joonis 1) kui see oli 2014. aastal. Õigupoolest ongi kriisid toonud harilikult kaasa Venemaa osatähtsuse languse eksporditurgude seas.

Ühest küljest kaasnes 2014. aasta sündmustega Venemaa ostujõu langus, teisest küljest on süvenenud Venemaaga seostuv majanduslik ebakindlus. Mõlemad tegurid vähendavad Venemaa kui ekspordituru atraktiivsust. Siinkohal on vaadeldud maksebilansi ekspordi andmeid.

Sageli kasutatav nn väliskaubandusstatistika sisaldab ekspordina ka Eesti kaudu eksporditud välismaa päritolu tooteid, mis paisutavad käivet, kuid omavad väikest mõju Eestile. Ka selle definitsiooni põhjal on Eesti eksport Venemaale väiksem kui 2014. aastal.

Venemaa rolli Eesti ekspordis ei saa mõõta pelgalt otseekspordiga Eestist Venemaale. Esiteks ei pärine kogu eksporditav väärtus Eestist, sest eksporditavate toodete jaoks on kasutatud importkaupu. See tegur vähendab Venemaa mõju.

Teisalt jõuab osa Eesti tooteid Venemaale teiste riikide kaudu ja see suurendab Venemaa mõju. Nende mõlema teguri arvesse võtmiseks tasub analüüsida rahvusvahelisi väärtusahelaid, mille kohta on ülevaateid koostanud näiteks OECD ja WTO.

Siinkohal on kasutatud OECD TiVA (Trade in Value-Added) andmebaasi, mis põhineb OECD ja WTO väljatöötatud sisend-väljundtabelitel. Kõige värskem ehk 2021. aasta andmete väljalase sisaldab 2018. aasta andmeid. Sellesse tuleb siiski suhtuda ettevaatusega, sest Eestis pärineb seni kõige uuem avaldatud sisend-väljundtabel 2015. aastast.

Maailma sisend-väljundtabelite andmebaasis on värskeim tabel 2014. aastast. Arvutuste tegemiseks on kasutatud andmeid selle kohta, milline on Venemaal lõppkasutatud väärtuse päritolu.

Analüüsist paistab, et Venemaa nõudlus mõjutab Eestis kõige enam transpordiga seotud tegevusalasid. Kõige suurem mõju on õhutranspordi sektoris, kuid seejuures tuleb arvestada, et too sektor on saanud riigiabi ja seetõttu ei peegelda lisandväärtus sellel tegevusalal tegelikke palkasid ega kapitalitulu vooge.

Venemaaga seotud lisandväärtuse osakaal ei pruugi neil põhjustel õigesti peegeldada Venemaa rolli kogu sektori arengus. Tegevusaladest on suurem avatus olnud veel näiteks elektroonika- ja farmaatsiatööstuses. Elektroonikatööstuse puhul mängib tõenäoliselt rolli mobiilsideseadmete eksport Venemaale läbi Põhjamaade. Vene turg on selles sektoris tõenäoliselt asendatav. Vaata ka joonist 2 tegevusalade kohta.

Sarnased arvutused saab teha ka maailma teiste riikide kohta. Kõige tihedamalt on Venemaaga rahvusvaheliste väärtusahelate kaudu seotud Küpros. Eesti, Läti ja Soome on OECD riikidest väärtusahelate kaudu kõige enam Venemaale avatud, kuid see avatus on Eestil ja Lätil siiski ca kaks protsenti SKT-st, nii et mitte väga suur. Samuti näeme kommentaari lõpus olevalt jooniselt 3, et Venemaale lähemal asuvatel riikidel on suhteliselt suurem majanduslik seos Venemaaga.


Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: