Konsensusleppega võtavad osapooled endale kohustuse rakenduskõrghariduses õdede põhiõppe ja teiste prioriteetsete erialade – farmatseutide, tegevusterapeutide, bioanalüütikute, radioloogiatehnikute ja füsioterapeutide õppekohtade arvu suurendamiseks, tulevastele tervishoiutöötajatele praktikakohtade ja juhendajate kindlustamiseks ning praktika kvaliteedi tõstmiseks, teatas sotsiaalministeerium.

Uus lepe näeb ette, et haridus- ja teadusministeerium tagab õppekohtade rahastamise kokkulepitud mahus. Vastuvõtu taseme suurendamiseks 700 üliõpilaseni aastas esitavad haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium riigi eelarvestrateegia koostamisel lisaraha taotluse kokku 15,1 miljoni euro ulatuses.

Sotsiaalministeerium rahastab aastatel 2022–2023 õdede põhiõppe tööpraktika juhendamist läbi Euroopa Liidu kriisirahastu REACT-EU toetusmeetme ning praktikabaasid tagavad üliõpilastele õppepraktika kohad ja juhendajad vastavalt õppekohtade arvule.

Leppe allkirjastavad Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden, Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Elle-Mall Sadrak, Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimees Lilian Lääts, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juhatuse liige Kadi Lambot, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane, Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles, et sel aastal võetakse vastu 600 üliõpilast, kuid see ei ole veel piisav, et katta ühiskonna vajadust.

"Täna sõlmitav kokkulepe annab võimaluse võtta vastu 700 õeõppe tudengit aastas, tagades neile ühtlasi kvaliteetse juhendamisega praktikakohad. Kokkuleppe täitmiseks on vaja stabiilset rahastust ning selle peame saavutama riigi eelarvestrateegia koostamise käigus, paralleelselt kogu kõrghariduse tegevustoetuse suurendamisega," selgitas Kersna.