Sõidueksamil saab küllalt kiiresti selgeks, kas eksamile tulnud tulevane autojuht tunneb end liikluses kindlalt ja valdab enda ning kaasliiklejate jaoks ohutult oma liiklusvahendit. Paraku näeme, et sõidueksamite keskmine sooritusprotsent jääb alla 55 protsendi, B-kategooria puhul isegi alla 50 protsendi. Rohked korduseksamid ongi pikkade eksamijärjekordade üheks juurpõhjuseks.

Juhtimisõiguse omandamisel on alati kolm osapoolt: õpilane, autokool ja transpordiamet. Transpordiameti poolt ongi eelkõige võimalik pakkuda juurde eksamiaegade ressurssi ning seda oleme ka teinud täiendavate eksamineerijate palkamisega.

Lisaks soovime lähitulevikus omalt poolt lühendada eksamite kestust viisil, mis võimaldaks B-kategooria eksameid vastu võtta 60-minutilise välbaga (seni on välp olnud 75 minutit). Juba esimeste efektiivsustegevustega suutsime eelmisel aastal vastu võtta ligi 42 tuhat eksamit, mis on kõigi aegade rekord nii üldnumbrina kui eksamineerija kohta.

Mootorsõidukijuhtide koolitajad kinnitavad, et tegelikult saab eksamil esimese 10-15 minutiga selgeks, kas isik on vajaliku kvalifikatsiooni omandanud või mitte. Seega näeme, et 30 minutit riiklikule sõidueksamile on piisav. Sellele lisandub veel kümme minutit harjutuste sooritamiseks (mis viiakse läbi samuti liikluses), mis omakorda näitab juhikandidaadi teadmisi ja oskusi. Vajadusel saab eksamineeritavaga kahtluse korral sõita siiski veidi pikemalt.

Riikide võrdluses on Eesti kavandatav 35-minutiline (pluss kümme minutit harjutustele) sõidueksami kestus siiski üks pikemaid. Lühemate eksamite viljelejate seas on näiteks ka riike, kus asuvad kiirteed, mida meil Eestis ei ole.

Meie ettepanek hõlmab vaid viie minuti eemaldamist sõidueksamil, mida üldjuhul arvestatakse asulavälisel teel sõitmiselt. Samal ajal annab aeg ja eksamineerija kaalutlusõigus vajadusel sõita asulavälisel teel hoopis 15 minutit ja seda asulasisese sõidu arvelt- kõik vastavalt sellele, millist osa on juhikandidaadi puhul vaja enam kontrollida/tähelepanu pöörata. Kõik osad jäävad sõidueksamisse alles ning muudatusega kvaliteedis järeleandmisi ei tehta.

Loodame, et ka teised osapooled – autokoolid ja õpilased – teevad omalt poolt samuti samme olukorra lahendamiseks, sest pikkade eksamijärjekordade juurpõhjuseks on tegelikult madal eksami sooritusprotsent (alla 55 protsendi), mis päädib rohkete korduseksamitega.

Kuna meie viime läbi eksameid võrdsetel ja standardiseeritud alustel, siis näitab madal eksamite sooritusprotsent eelkõige õpilaste halba ettevalmistust, mida saab parandada ainult autokooli ja õpilase vahelises koostöös.

Transpordiamet on üks peamine eesmärk on tagada ohutus meie liikluses – seetõttu on kõik meie tegevused kantud ka antud eesmärgi saavutamisest. Ohutul liiklemisel on sisuliselt kolm komponenti: korras teed, korras sõiduk ning kompetentsed juhid, kes järgivaid ühiseid reegleid. Meie ühised reegleid õpetavad autokoolides õpetajad ning nende mõistmist kontrollib omalt poolt transpordiamet riiklike teooria- ja sõidueksamitega.

Transpordiamet on alustanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ning Eesti Autokoolide Liiduga arutelu muuta kehtivaid õigusakte seoses mootorsõidukijuhi ettevalmistamise kvaliteedi parandamise ja eksamineerimise protsessi tõhustamisega. Neid ettepanekuid tutvustasid transpordiameti esindajad ka Eesti Autokoolide Liidu seminaril 12. veebruaril, mis on pälvinud palju tähelepanu ja tekitanud emotsioone.

Toon välja mõned olulisemad muudatusettepanekud, mis on meie hinnangul oluline sisse viia, et saavutada soovitud tulemused: kvaliteetne mootorsõidukijuhi õpe ja efektiivne eksamineerimise protsess.

Ettepanekud transpordiameti poolt on olnud järgnevad:

1. Viia sõidueksamite teelsõitmiseks ettenähtud aeg 30 minutile.
2. Taastada koolieksamid (teooria- ja sõidueksam) autokoolis, kui esmane teadmiste kontroll. Sealhulgas salvestada koolipoolne sõidueksam, et tagada parem teenusekvaliteet ja järelevalve võimalus.
3. Suurendada jätkuõppe mahtu.
4. Täiendada õppeväljakutele toodud nõudeid, et parendada õppetingimusi ja tõsta teenusekvaliteeti.
5. Sätestada õppesõidukitele maksimaalsed vanused, et parendada õppetingimusi ja tõsta teenusekvaliteeti.
6. Muuta riiklike eksamite (teooria- ja sõidueksam) riigilõive, sest neid ei ole muudetud 2014. aastast.
7. Lisada võimalus mugavalt tühistada ja muuta riikliku eksami aega (teooria- ja sõidueksam).

Lisaks eeltoodud ettepanekutele oleme eesmärgi saavutamiseks vaadanud üle kriitiliselt ka sisemised töökorraldused. Oleme suurendanud eksamineerijate ressurssi praeguselt 35-lt 39-ni. Muutnud sõidueksamite broneerimisel nähtavate aegade vaateid, et pakkuda enam sõidueksamite aegu e-teeninduses kasutamiseks rohkemates linnades. Võtnud plaani arendada sõidueksami programmi, et tagada paremad ja informatiivsemad sõidueksamikaardid juhikandidaatidele. Lisaks arendada ja lisada ühe teavituskanalina SMS-teavituse, et inimestel oleks lihtsam soovi korral oma eksamiaega muuta või sellest sootuks loobuda.

Alates 15. veebruarist 2022 transpordiamet enam autokoolidele B-kategooria sõidueksamite aegu ei eralda. Selle ajani eraldatud aegu saavad koolid kasutada kuni 2022. aasta juuni lõpuni.

Varasemalt anti autokoolidele vastavalt soovile sõidueksamiteks ajad (kas autokooli või transpordiameti sõidukiga), kuid see on tinginud olukorra, et autokoolid broneerivad õpilased kahe kuni kolme kuu pärast sõidueksamile olukorras, kus tegelikult on e-teeninduses saadaval sõidueksamite aegu ka homseks, ülehomseks või järgnevaks nädalaks.

Seega on eeltoodud muudatus vajalik eelkõige adekvaatse ja õige informatsiooni hoidmisel seoses sõidueksamite ooteajaga ning võimaldamaks kõigile ühtsed alused sõidueksamite aegade broneerimisel.

Eesmärk sellisel otsusel on täielikult ajendatud sellest, et pakkuda juhikandidaadi jaoks parim valik sõidueksamiaja broneerimiseks- ja seda võrdsetel alustel kõigile- olenemata lisatasust vms.

Transpordiameti tehtud ettepanekud on täna veel läbirääkimiste staadiumis ja avatud argumenteeritud aruteludele. On arusaadav, et lisapingutuste (sh võib-olla lisaväljaminekute) tegemine võib ka autokoolidele tunduda esmapilgul pahameelt tekitav, kuid tulles tagasi eesmärgi juurde, mille keskmeks on teadmistele ja oskustele vastav juht, siis peavad ka koolitajad tegema samme arendamise ja parendamise suunas.  

Transpordiamet siiski loodab, et kõik osapooled on valmis panustama, lisaks meile endile ka juhikandidaadid ja autokoolid.