Tuleb meelde tuletada, et me ei ole juba üle aasta töötanud tavaolukorras ja positiivne on see, et eksamineerimise teenus on meil olnud vaatamata piirangutele avatud ja eelmisel aastal ära jäänud 4000 sõidueksamit sai suve jooksul vastu võetud ja järjekord pikemaks ei läinud.

Transpordiametis on tööl 35 eksamineerijat ja viimase kümnekonna aasta jooksul on keskmiselt vastu võetud 36 000–38 000 sõidueksamit aastas. Kindlasti on seda vähe, et vastu võtta nii suurel hulgal korduseksameid. Esimesel korral läbib sõidueksami keskmiselt 50 protsenti juhikandidaatidest ja B-kategoorias 45 protsenti, mis tähendab, et pool eksamitest on korduseksamid ja neid on igal aastal ca 18 000.

Kui esimesel katsel läbib pool, siis mis on viga sellel teisel poolel? Lisaks korduseksamitele on veel korduseksamite korduseksamid, mis tekitavad olukorra, et juba mitmendat korda eksamile tulev inimene raiskab ära eksamiajad, mille me oleksime soovinud anda esmakordselt eksamile tulevale inimesele.

Eksami eesmärk peab olema ühekordne positiivne sooritus. Jah, mõnikord ei õnnestu see kohe ja pole probleemi tulla korduseksamile, aga siis peaks see ka positiivselt lõppema. Korduseksameid, mis olid inimestel järjekorras 6.–22., oli 2020. aastal 1112 tükki, mis ilmestab, et sõidueksamil käiakse pigem proovimas ja ettevalmistus on puudulik.

Käesoleval aastal oleme selliseid eksameid vastu võtnud juba 358 ja üks inimene suutis eelmisel aastal käia eksamitel kümme korda ning sellel aastal kohtume kahjuks inimesega, kes on seda teinud juba neli korda.

Vabandan järgnevate üldistuse kohapealt nende koolide ees, mis oma tööd väga hästi teevad. Meil on häid partnereid, kes valdkonna arengu pärast südant valutavad, aga neid ei ole palju. Pigem ollakse orienteeritud kvantiteedile ja hilisem juhikandidaadi tulemus ei huvita kedagi. Nii tulebki inimene eksamile, saab seal teada, et tal on oskused omandamata ja koolis pole paljusid asju õpetatud ning õpib eksami käigus sõidukit juhtima.

Allolev graafik näitab, et transpordiametile on väga tähtis klienditeeninduse kvaliteet ja teenusega rahulolu. Eksamikeskuse loomisest alates 2017. aastast oleme oma tegevuste planeerimisel juhindunud kvaliteedijuhtimise põhimõtetest, ühtlustanud üle Eesti eksamineerimise protseduurid, viinud sisse kvaliteedikontrolli ja vaidemenetluses välja tulnud kitsaskohtadele kiiresti reageerinud.

Olenemata sellest, et läbivus sõidueksamil on ainult 50 protsenti ja meile heidetakse ette pikki järjekordi, on inimesed teenusega rahul ja hinnang sellele kõrge. Autokoolidega rahulolu on jäänud aastate lõikes peaaegu samaks ja siinkohal peab kahjuks tõdema, et inimeste rahulolu autokoolidega on suhteliselt madalam. Võib-olla peaks fookuse pöörama sinna ja küsida, mida on osad koolid teinud oma teenuse kvaliteedi parandamiseks?

Kindlasti ei tohi ära unustada ka inimese enda panust. Kui kooli tullakse lihtsalt olema, siis tulemust ei tule, koolis käimisel peab olema mingi eesmärk. Üldjuhul maksavad kooli eest veel lapsevanemad ja palun vaadake, mida te oma raha eest saate.

Enne kooli tehakse leping, mille tulemusena kooli tunnistusega kinnitatakse, et inimene on valmis astuma iseseisvalt liiklusesse ja seal ohutult hakkama saama. Kui eksamil selgub, et see nii ei ole, siis soovitan leping üle vaadata ja uuesti kooli poole pöörduda, kas kõik ootused ja võetud kohustused on ikka täidetud?

Kuidas edasi? Kui eesmärk on võimaldada võimalikult palju kvaliteedile tähelepanu pööramata eksamitel käia, siis peaks eksamikeskus suurel hulgal korduseksamite võimaldamiseks lisaks tööle võtma 14 eksamineerijat.

Selline tegevus ei garanteeri, et tulemused paranevad või eksamijärjekorrad lühenevad. Pigem annab see võimaluse käia proovimas ja vahepeal ei pea midagi õppima. Toon näite. Võtsime Tallinnasse lisaks tööle kolm eksamineerijat, saime rohkem eksameid, aga tulemus jäi samaks.

Jah, olen nõus, et pikk ootamine tekitab inimestes negatiivseid tundeid riigi poolt pakutavate teenuste osas, aga küsimus ongi selles, et mida me siis ühiskonnana soovime?

Transpordiametil on plaanis järgnevatel aastatel panustada palju ressurssi kogu mootorsõidukijuhi õpetamise ja õpetajate kvaliteedi tõstmisse. Seda teeme koostöös erialaliitude, kõrgkoolide ja eriala spetsialistidega. Kindlasti soovime panustada ühtsete metoodikate väljatöötamisele ja juurutamisele.

Teisalt on vajadus hinnata koolide pakutavat teenust läbi kvaliteedi tunnustamise. Kas selleks on kvaliteedimärgis või muu viis, selles osas töö alles käib ja kindlasti ei tee me seda omapäi. Meie kodulehel saab olema veel põhjalikum analüüs ja rohkem graafikuid, mille alusel saavad juhikandidaadid valida autokooli ja selle kaudu teha otsuseid, sest ainult kursuse hind ei tohiks kooli valikul määrav.