Juhiloa saamine võib muutuda senisest keerulisemaks

Foto: ERR

Kohati enam kui kolmekuuliseks veninud sõidueksamite järjekorrad ei tee tuska mitte ainult juhiloa ihkajatele, vaid ka transpordiametile, mis nüüd kaalub ideid nende lühendamiseks.

"Kuna eksamite järjekorrad on väga pikad, siis on kerkinud küsimus, kas on võimalik osa kategooriaid anda riigi alt välja erasektorisse, kes võtaksid eksamid vastu," rääkis transpordiameti liikuvuse korraldamise teenistuse juht Joel Jesse "Aktuaalsele kaamerale".

See variant on kaalumise all olnud mootorratta- ja traktorilubade puhul, kuid kas ja millisel kujul see teostuda võiks, on alles analüüsimisel.

Pikkade eksamijärjekordade põhipõhjus on Jesse hinnangul liiga varajane eksamile tulek.

"Kui me vaatame B-kategooria esmase läbivuse statistikat, mis on 43 protsenti, siis kahjuks tänane ettevalmistus on suhteliselt madal ja isikud, kes jõuavad riigi sõidu- ja teooriaeksamile, ei ole selleks veel küpsed ja valmis," sõnas Jesse.

Nii on kaalumisel võimalus hakata taas nõudma teooria- ja sõidueksami tegemist autokoolis. See kohustus kadus 2013. aastal. Ka plaanitakse tõsta kohustuslikke sõidutundide arvu. Kui praegu on see koos jätkukoolitusega 30 tundi, siis juttu on olnud 40 tunnist. Septembrist tahab amet hakata autokoolidele andma kvaliteedimärki.

"Et isikud, kes tulevad autokooli, saavad eelnevalt n-ö statistika põhjal vaadata, kellele on osutatud kvaliteedimärgis, kus läbisaamisprotsendid on kõrgemad," selgitas ta. Jesse möönis, et praegu tegelikult puudub ka sisuline järelevalve autokoolide üle. Ka seda on kavas hakata tegema.

"Inimesed muutuvad ajas ja ühte põhjust ei ole. Osa probleeme on koolitajate poolel ja osa seadusandluses," leidis Eesti Autokoolide Liidu esimees Neeme Külmallik. Selles, et iga teine eksamile läinu esimesel korral läbi kukub, Külmallik suurt probleemi ei näe. Ka Euroopas on keskmine läbisaamisprotsent 50-55.

Eesti sõidueksamite tulemust aitaks Külmalliku hinnangul parandada autokooli eksamite taastamine.

"See ei ole küll võluvits, aga ma loodan, et see kindlasti muudaks asja paremaks," usub Külmallik. Ta lisas, et on koole, kus neid tehakse siiani, samas mitmed annavad "õpilasele tunnistuse kätte ja soovivad edu". Samas ei poolda ta kohustuslike sõidutundide arvu suurendamist.

"Kas siis meie inimesed on nii palju halvemad ja rumalamad, ma hästi ei tahaks seda uskuda," sõnas autokooli juht.

Ta lisas, et mujal Euroopas on kohustuslike sõidutundide hulk tunduvalt väiksem Ja on ka selliseid riike, kus need on täiesti vabad. "Eksamineerijat ei huvita, kas inimene käis autokoolis kaks tundi või 200 tundi, vaid paika on pandud tase ja see tuleb ületada," selgitas ta.

Külmalliku sõnul tullakse autokooli juba väga erineva tasemega. "Sellega jääksid hammasrataste vahele need, kes saavad kodus praktiseerida, kes on ise motiveeritud ja näevad ka vaeva juhtimisõiguse saamiseks," on Külmallik veendunud. Selliste inimeste jaoks piisab ka 30 sõidutunnist.

"Samas, jah, tunnistan, et ka minu autokoolis keskmiselt saab võib-olla kolmandik selle 30 tunniga eksamitel läbi. Keskmiselt võetakse kümme või isegi 15 sõidutundi lisaks," lisas ta.

"Aktuaalset kaamerat" nõustanud autokoolijuhi sõnul püütakse taas jätta muljet, nagu oleks probleemi põhjus autokoolide kehv tase, mitte riigi tegemata töö. Tema hinnangul on üks põhjus ka liiga pikaks veninud sõidueksami järjekord. Nii on tekkinud sisuliselt olukord, kus kolmanda klassi laps läbib ujumiskursused, aga alles kolme kuu pärast on tal võimalik näidata, kas ta ujumise selgeks ka sai. Järjekorra lühendamiseks tuleks tema hinnangul palgata juurde eksamineerijaid.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: