Lume väljaveoks kulus Tallinnal ligi 4,3 miljonit eurot

Selle talve jooksul veeti Tallinnast välja ligi 595 200 kuupmeetrit ehk 39 680 veoautokoormat lund. Lume väljaveoks teedelt ja tänavailt kulus linnal kokku ligi 4,3 miljonit eurot.
"Püsiv lumikate sadas maha juba novembri lõpus ning viimati sadas lund veel 8. märtsilgi. Riigi Ilmateenistuse andmetel oli kõige paksem lumikate 5. veebruaril, ulatudes mõõtmispaigas 35 sentimeetrini," rääkis abilinnapea Vladimir Svet.
"Seega olid ka linnast välja veetud lumekogused väga suured. Näiteks talvehooajal 2020/21, mis oli samuti üsna lumerohke, veeti välja "vaid" 251 260 kuupmeetrit lund. Senine lumeveo rekord jäi siiski püsima 2010/11. aasta talvele, mil ära veeti 609 070 kuupmeetrit lund," märkis Svet.
Pidevalt pluss- ja miinuskraadide vahel pendeldav õhutemperatuur põhjustas ka laialdast libedust. Libedustõrjeks puistati maha 9955 tonni kloriide ja 4944 tonni sõelmeid. Peale selle jagasid linnaosavalitsused läbi kogu talve tasuta graniitsõelmeid korteriühistutele.
"Ekstreemsed ilmastikuolud olid suureks väljakutseks nii liiklejatele kui ka teehooldajatele. Raskete ilmastikuolude korral tegeles lume- ja libedusetõrjega igapäevaselt ligikaudu 150 tehnikaühikut ja pea 40 käsitööbrigaadi," ütles Svet.
"Talve jooksul tuli linna lepingupartneritel puhastamise tehnoloogiat osaliselt ka muuta, sest suure lume ja sagedaste plusskraadide koosmõjul oli ühistranspordipeatuste ja ülekäikude puhastamine käsitööbrigaadidele ülimalt keerukas. Seetõttu kutsuti appi veel ka alltöövõtjate brigaadid väikelaaduritega," lisas Svet.
Raskete ilmastikuoludega olid masinad ekstreemse lumekoguse tõttu kõnniteede lumetõrjel tavalisest aeglasemad ning teede puhastamine võttis ettenähtust kauem aega.
Kõrvaltänavatel tuli tegeleda tavapärasest enam lume- ja jääroobastega, mis vajasid lisaressurssi. Talitööde kvaliteeti mõjutas Sveti sõnul ka suur pargitud sõidukite hulk, mille tõttu hooldusmasinad igale poole ei pääsenud.
Toimetaja: Aleksander Krjukov