Soome ajalehepaberi puudus Eesti ajalehti esialgu ei mõjuta
Soome metsatööstuse streik ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid tähendavad, et põhjanaabritele ei pruugi enam postkasti jõuda endises mahus ajalehti. Eesti ajalehtede mahtu Vene ajalehepaberi turult kadumine esialgu ei mõjuta, kuid ajalehepaberi nõudluse kasv viib meilgi pikas plaanis hinna üles.
Ajalehtede trükk sai hoobi juba pandeemias tekkinud tarneraskustest, raskustele andis hoogu juurde kõiki tööstusi puudutav energia hinnatõus.
Erinevalt Eestist sõltub Soome ajalehetrükk paljuski Vene paberipuidust, metsatööstusettevõtte UPM töötajate jaanuarist kestnud streigi tõttu on ka sõltuvus Vene paberipuidust kasvanud. Kuna paberi kättesaadavusega on probleeme, valmistuvad ajalehed mahtude kärpimiseks.
Printalli juhatuse liige Tõnis Peebo nentis, et põhjanaabrite streik mõjutab kogu Euroopa paberiturgu. "Hinnad on olnud pidevas tõusus alates möödunud aastast ning paberi saadavus on vähenenud," kirjeldas ta.
Trükikoja Kroonpress juhi Andres Kulli sõnul oleneb trükikodade jaoks kõik varasematest kokkulepetest. "Meie oma äri pole Vene paberile üles ehitanud, meil on toimivad kokkulepped Skandinaavia tootjatega. Hind on loomulikult omaette asi. Seda mõjutavad tooraine saadavus, energia, transport, kõik muu," rääkis ta.
Kulli hinnangul võib üheks ohuks olla ka turul kasvav protektsionism, kuna tõuseb hirm, et tootjad hakkavad eelistama kodumaiseid kliente. "Loomulikult, kui selline nähtus pead tõstab, siis satume me kindlasti halvemasse olukorda, kuna Eestis ajalehepaberi tootmist ei ole. Üldlevinud käitumine on ikkagi see, et need kliendid, kes on olemas ja kellele on eraldatud mingisugused kvoodid, jäävad," ütles ta.
"Iga selline sündmus mõjutab nõudluse-pakkumise vahekorda ja omab valulisi reaktsioone turul," ütles Kull.
Suurimaks murekohaks on energia hinnatõus, mis mõjutab kõiki sisendhindu. Hinnad muutuvad kiiresti ja kui varem tehti tarnijatega kokkuleppeid aastaks, siis praegu piirdutakse kokkulepetega üheks kvartaliks. "Keegi lihtsalt ei vaata enam nii pikalt. Olukorrad muutuvad nii kiiresti, kõik proportsioonid majanduses on üksteise suhtes nihkes. Osa tegijaid on kadunud turult, osa on raskustes. See probleemistik on nii kompleksne, et seda on väga raske ennustada," ütles Kull.
Keerulisi perioode on Kulli sõnul ka varem olnud, kuid toona tehti lepinguid poole aasta kaupa. "Hetkel on kohati nii, et mõnda hinda tõstetakse kord kahe nädala tagant," rääkis ta.
Tõnis Peebo sõnul pole poole aasta vaates ajalehepaberi puudujääki Eesti turul karta. "Meile teadaolevalt peaks Eestis olema ajaleheklientide paberivajadus rahuldatud vähemalt sügiseni," ütles ta.
Ekspress Meedia juhatuse esimehe Argo Virkebau sõnul proovib ettevõte ajalehtede hinna tõstmist vältida, kuid risk selleks on olemas. "Oleme kümne küünega kinni hoidnud oma hindadest. Nii kanne kui ka eriti paber on järsus hinnatõusus, aga seni on olnud otsus kannatada," rääkis ta.
Virkebau märkis, et praeguste lepingute järgi on Ekspress Meedial ajalehtede trükk augusti lõpuni kindlustatud.
Hinnatõusu aga lõplikult vältida ei ole võimalik, eriti juhul, kui hinnad tõusevad näiteks üle kahe korra. "Kui tuleb trükikojast uus hinnakiri, siis loomulikult ei pääse ka meie sellest," sõnas Virkebau.
Toimetaja: Barbara Oja