"Pealtnägija" Libertyst: võimalikust presidendi residentsist tondilossiks

Foto: ERR

Nüüd võib selgelt välja öelda, et Rocca al Mares asuva Liberty mõisa kui presidendi ametiresidentsi projekt on surnud, sest lähikuudel paneb Riigi Kinnisvara AS objekti müüki. ETV saade "Pealtnägija" vaatles, kuidas sai oivalise asukohaga projektist, mis kõigile justkui väga meeldis ja kuhu kulutati juba märkimisväärne energia, varisemisohtlik tondiloss.

Juba 18. sajandil Rocca al Maresse otse mere kaldale rajatud Liberty suvemõis oli kõige pikemalt kaupmeeste suguvõsa Kochide käes. Tipphetkel oli terviklikus kompleksis neli uhkemat elumaja ja hulk kõrvalhooneid, jääkeldrist pesuköögi ja garaažini. 6,8 hektaril laiuval krundil on neist tänaseni püsti kolm, kus suure osa nõukogude perioodist tegutses hoopis pioneerilaager.

1986. aastal anti Liberty kõrval asuvale Eesti Vabaõhumuuseumile, kes küll soovis mõisa mingitel hetkedel korda teha, aga see käis üle jõu. Hooneid ei avatud huvilistele ja need lagunesid, kuni 2012. aastal käis kultuuriminister Rein Lang välja idee muuta südalinna lähedal imekaunis paigas asuv kompleks presidendi residentsiks. Toonasele president Toomas Hendrik Ilvese kantselei direktorile ja hilisemale muinsuskaitseameti juhile Siim Raiele idee meeldis, sest Kadrioru loss on küll kena, kuid jäi presidendi administratsiooni ja ametikorteri jaoks kitsaks.

"Presidendi kodu ja selliste väiksemate vastuvõttude ja üksikute külaliste vastuvõtmise probleemi oleks see kindlasti lahendanud. Tegemist on ikka tegelikult väga-väga ilusa ja väga loogilise kohaga," ütleb Lang.

Daamid vana Liberty suvila trepil, tagaplaanil nn poissmeeste suvila Autor/allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Ideed kiitis nii Andrus Ansipi valitsus, arhitektid kui ka ajakirjandus. Raie koos meeskonnaga tutvus teiste riikide sarnaste esinduskodudega ning projekti kavandati juba klaveri ja kardinateni.

Vabaõhumuuseum andis Liberty kompleksi tasuta Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi valdusse, kes pandi residentsi rajamise eest vastutama. Aeg surus tagant, sest – ehkki mõned katused vahetati avariikorras välja – siis majad lagunesid. 2014. aastal valmis uue Liberty projekt.

Veel 2015. aastal ei kujutatud ette, et asi läheb rappa. Muinsuskaitse all oleva kompleksi ümberehitamise esimene hange luhtus, sest pakkumised ületasid keskeltläbi miljoni võrra eelarves ette nähtud ligi viie miljoni euro piiri, aga ikkagi usuti, et kohe-kohe läheb asjaks.

Kuigi rahastamisega oli lahtisi otsi, töötati projektiga edasi, kuni 2016 aasta sügisel sai presidendiks Kersti Kaljulaid, kes teatas pärast mõningast kaalumist, et "sellisel kujul" pole talle Liberty mõisa vaja. Kaljulaid töötas Kadriorus, aga elas oma kodus Nõmmel ning eraldi mereäärne residents riigipeade ja muude VIP-ide võõrustamiseks tundus talle ülearune.

Siim Raie tuletab aga meelde, et president ei ole peaaegu kunagi üksi. "Tal on alati mitte ainult julgestus kaasas, vaid ka käsundusohvitserid, assistendid, nõunikud. Et kui me ütleme, et meil pole seda vaja, siis me praktiliselt välistame, et inimene Lasnamäelt võiks saada Eesti riigipeaks, sest tema kodus ei saa kunagi olema sellist funktsionaalsust, selliseid võimalusi seda ametit pidada. Aga ma arvan, et Eestis võiks olla võimalus kõigil, keda põhiseadus lubab, tõusta presidendiks sõltumata sellest, kust nad tulevad või kus nad täna elavad."

Kaljulaid ei vajanud eraldi kodu, kuid Siim Raie ja teiste projekti pooldajate sõnul plaanitigi residentsi institutsioonile, mitte ühele konkreetsele inimesele. Lahendus, kus presidendi kantselei ametnikud ja riigipea ametikorter on ühe katuse all, ei ole nende arust jätkusuutlik. Kui Kaljulaidi ajal muudeti Kadrioru lossi ametikorter ühiskasutuses lõõgastusruumideks, siis Alar Karise ametiaja algul taastati see elupinnaks.

"See ei olegi ju pikali viskamise või kotleti küsimus, et loomulikult, neid seal pakutakse iga päev ja tõesti on seni hakkama saadud. Pigem on see küsimus sellises vaimses keskkonnas," arutleb Raie. "Kui su kodu ja töö vahel on ainult üks uks, siis ei ole mõistlik lahendus, eriti riigipea puhul, et ma arvan, et see tööle tulemine, töölt minemine, väikegi vahe tõmbamine tööpäeval ja siis jõudeajal on igati mõistlik, kui me tahame, et meie riigijuhid kestaks, nende vaimne tervis oleks korras, siis kõike seda ühes katlas podisema hoida, ma arvan, et ei ole mõistlik."

Rein Lang täiendab: "Võib ju öelda ka niimoodi, et president joob ainult vett ja käib jala, eks ole. Aga samal hetkel paneme sellesse olukorda, et 20 aastat oli juba räägitud sellest, et presidendil peaks olema residents ja ju seda juttu räägitakse tulevikus ikkagi edasi ka. See on ilus ütlus, et korraldame vastuvõtud KUMU-s ja elame Kadriorus, aga kui asi läheb nagu reaalseks, siis ega see nüüd nii lihtne ei ole."

Aastast 2017 ongi Liberty projekt varjusurmas ning kompleks sisuliselt hüljatud. Hoone neelab aga maamaksu, turvamise ja muude kuludega igal aastal keskmiselt 14 000 eurot.

Vana-Liberty maja on majavammi tõttu hävinud. Autor/allikas: Vabaõhumuuseum

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on Liberty teemal veel mõtteid liikunud. "Küll on räägitud lihtsalt mingist residentsist, kas siis valitsuse või kellelegi kasutusse, siis vabaõhumuuseum on rääkinud, et kuna nendelt ära läks, et äkki andke tagasi. Aga mis on seda otsust takistanud – ei ole olnud seda tellijat ehk siis asutust, kantseleid, mida iganes, kes siis oleks öelnud, et see on minu prioriteet, ma küsin siia raha või planeerin raha ja teen korda. Sellepärast on see kahjuks nii kaua veninud," jutustas Aab.

Aab lisas, et tema läks esimest korda valitsuskabinetti ettepanekuga Liberty müüki panna 2017. aastal. "Kahjuks läks neli aastat mööda, ma läksin sama ettepanekuga ja nüüd on see otsus tehtud."

Muinsuskaitseameti tollane juht Raie tegi sügisel viimase katse ja kutsus mõisa vaatama president Karise meeskonna, kuid ka nemad ei pidanud residentsi prioriteetseks ning sestsaadik on RKAS valmistanud ette müüki, sealhulgas korrastanud objekti. Enampakkumine kuulutatakse välja mai lõpus või juuni alguses. Ametlikku alghinda veel ei öelda, aga RKAS-i teatel jääb see poole miljoni ja 900 000 euro vahele. Arvestada tuleb, et kompleks vajab miljonites eurodes investeeringuid ja ehitus peab järgima muinsuskaitse ja kaldakaitse kitsendusi.

Kogu saaga on tekitanud vastakaid tundeid ka vabaõhumuuseumis - ühelt poolt oleks tarvis, et praegu ühe suure aia sisse jääva muuseumi ja Liberty vahele ehitatakse enne müüki eraldav tara ja teisalt on tunne, et kui nemad omal ajal suvemõisa heauskselt ära kinkisid, siis peaks selle eest nüüd midagi vastu saama.

Vabaõhumuuseumi direktor Tanel Veeremaa meenutab, et samal ajal kui Libertysse pidi presidendi residents tulema, oli plaanis muuseumi teise otsa ehitada uus administratiivhoone, kuhu oleksid muuseumitöötajad uued töötingimused saanud. "Aga nii nagu presidendi residents jäi tol hetkel rajamata, siis ei saanud ka see uus administratiivhoone rahastust ja tänaseks seisuks on RKAS-il plaanis Liberty maha müüa. Ja tegelikult oleks väga mõistlik, et selle müügist vähemalt osa tulu laekuks vabaõhumuuseumile, et vabaõhumuuseum saaks siin oma töötingimusi parandada."

Jaak Aab ütleb, et seda peab vaagima kultuuriministeerium.

Rein Lang leiab, et siin ongi kultuuriministeeriumil ja muinsuskaitseametilt tõesti mõtlemise koht. "Et kas ta teeb jõupingutusi selleks, et unikaalne koht säiliks avalikes huvides või me ütleme, et tõstame siin valge lipu vardasse ja ütleme, et hammas ei hakka peale ja paneme ta müüki. Ja eks siis eraomanik teeb tast endale kindlasti ühe Eesti kõige ilusama kodu, selles ma ei kahtle."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: