Tugiperede võrgustik aitab sõjapõgenikel end Eestis sisse seada
Tallinnas Nõmmel tegutseb tugiperede võrgustik, mis aitab sõja eest maapakku tulnud ukrainlastel asju ajada ja end sisse seada. Kahe nädala jooksul on ukrainlaste tugipereks hakanud 35 peret, aga uusi huvilisi on üle 60.
Et Eesti eluga kohanemine läheks ladusamalt, lõid hakkajad Nõmmelt ukrainlaste jaoks tugiperede võrgustiku.
"Meie eesmärk on tegelikult pakkuda sellist sotsiaalset tuge, võib-olla suhtlemist, erinevate probleemide asjaajamisega, mis on ka eestlastele teinekord keerulised. Kõik meil on internetipõhine, millega ukrainlased tegelikult ei ole harjunud," ütles MTÜ Nõmme abikäsi algataja Britta Marrandi.
Tugiperelt ei oodata põgeniku majutamist või tema arvete tasumist, ka ei võta nad lepingute sõlmimisel vastutust enda kanda, küll hoiavad nad silma peal, et ei tehtaks ukrainlastele liiga.
Näiteks on ühe üürilepingust leitud punkt, mis annaks õigus põgenikud välja tõsta, kui naabritele nad ei meeldi. Algselt kogukondlik liikumine on hakanud laienema üle Eesti.
"Me pigem soosime seda, et nad avastaksid väikekohti. On tugipered, kes on saanud endale Hiiumaale elamise, erinevatesse väiksematesse kohtadesse Eestis. Seal on palju lihtsam leida lasteaiakoht ja võib-olla ka koolikoht tulevikus," rääkis Marrandi. "Eesti on nii väike, et tugipere saab igalt poolt tuge pakkuda."
Kiievist pärit Natalia peatus enne Eestisse jõudmist 10 päeva Poolas. Kuigi ka seal võeti nad hästi vastu, siis eestlaste lahkus ületab tema kogemuse kohaselt poolakate oma.
"Kui ma tulin 25. märtsil Tallinna, siis Hannele rääkis mulle, kuhu minna, mis aadressil on registreerimiskeskus, ta tuli minuga kaasa, aitas, selgitas. Korteris ei olnud voodeid, voodipesu, igasuguseid vajalikke asju, käterätikuid. Hannele tõi mulle voodi, madratsi, voodipesu, potte. Iga päev helistab, küsib, kuidas läheb, mida veel vaja on, kuidas saan aidata," kirjeldas Natalia.
Õnneliku juhuse tõttu õnnestus neil leida omaette elamine Tallinnas. Ka korteriomanik on perel abiks olnud oma elu seadmisel.
Nüüd aitab Natalia pere juba ise kaasmaalasi. Näiteks pere vanim poeg kontrollis üle ja seadistas Ukraina koolilastele jagatavad tahvelarvutid.
Toimetaja: Barbara Oja