Priit Sibul: loome sõjapõgenikele ukrainakeelse ja eestimeelse kooli
Eestisse on vaja luua kompetentsikeskus-kool, mis oleks ukrainakeelne ja eestimeelne. Eesmärk on tagada lastele haridus, mis oleks lõimitud Ukraina haridussüsteemi ning sobiks meie õigusesse, kirjutab Priit Sibul.
Venemaa algatatud sõja tõttu Ukrainas on Eestisse jõudnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke. Siia saabunud ja saabuvad tuhanded lapsed peavad saama jätkata oma haridusteed, kuid nii nagu me arvestame hariduslikke erivajadusi Eesti laste puhul, peame seda proovima arvestada ka nende puhul, kes elavad siin ajutiselt.
Ühelt poolt on kindlasti õige, et esimene eelistus lapse kooli valiku puhul oleks, et tegemist oleks eestimeelse ja eestikeelse kooliga. Sellegipoolest, nagu me ei tea, kui kaua kestab sõda Ukrainas, ei saa me prognoosida ka ajutise olukorra kestvust.
Teame oma ajaloost, et toonane ajutine olukord kestis paraku umbkaudu 50 aastat. Kõige tähtsam seejuures on mitte kaotada oma keelt ja kultuuri ning usku, et see kõik on ajutine.
Oluline on vältida olukorda, kus siia saabuvad ukrainlased "satuvad" venekeelsesse keskkonda, taastootes niiviisi keelelist segregatsiooni, mis riigi pikemas perspektiivis halvab. Näeme ju, et integratsioonipüüdlused pole Eestis loodetud tulemusi andnud ning siinne venekeelne kogukond suuresti ei ole meie ühiskonda siiski sulandunud. Küll on senine süsteem soosinud venekeelse elanikkonna omavahelist lävimist, sõltumata nende rahvuslikust taustast.
Rääkides sõjapõgenikest on oluline arvestada, et keeleoskuse puudumine on hariduslik erivajadus, üleöö uude keelekeskkonda sattumine teeb ukraina laste jaoks hariduse omandamise keeruliseks. Samal ajal peame arvestama, et sõjaolukord Ukrainas siiski raugeb ja põgenikel on veel alles kodumaa, kuhu naasta.
On mõistetav, et neil, kel kodud alles, soovivad olla seal, et oma elu ja riiki taas üles ehitama asuda. Seepärast on vaja Eestis luua kompetentsikeskus-kool, mis oleks ukrainakeelne ja eestimeelne. Eesmärk on tagada lastele haridus, mis oleks lõimitud Ukraina haridussüsteemi ning sobiks meie õigusesse.
Samaaegselt säilitataks lastele emakeelne õpe ja kultuurikeskkond ning siinseks edasiseks hakkamasaamiseks ka heal tasemel eesti keele õpe, mis võimaldab olla osa meie kultuurikeskkonnast.
Eestile on jõukohane asutada esialgu üks selline kool-kompetentsikeskus Tallinnas. Loodud kompetentsikeskuse peamiseks ülesandeks on korraldada ja nõustada ka teiste omavalitsuste munitsipaalkoolides õppivate Ukrainast pärit laste aitamist.
Siia saabuvate Ukraina sõjapõgenike aitamiseks on vaja mitmekülgset lähenemist. Sõjas kannatab terve ühiskond, kuid korvamatu tragöödia on laste kannatused. Peame võimaldama kõigile lastele võimalikult kvaliteetse haridustee, mis arvestaks nende eripärade ja päritoluga.
Ajaloost teame, et meie põgenikud lõid pärast teist maailmasõda paguluses Eesti koole, millest kasvasid välja eestlaste kogukonnad ja see teenis eelkõige kultuuri säilimise aspektist märksa laiemat eesmärki, kui vaid konkreetsete õpilaste hariduse omandamine.
Toimetaja: Kaupo Meiel