Kormoranid võivad Pärnu jõe kalast tühjaks süüa
Pärnu jõel Tindisaarte juures võib kevadel, kui kala kõige rohkem liigub, näha tuhandeid pidusöögile kogunenud kormorane. Nende arvukus kasvab aasta-aastalt ja kui midagi ette ei võeta, söövad nad jõe kalast tühjaks, kardavad loodusvaatelejad ja kalateadlased.
Kevadised linnuparved teevad loodusesõbra südame soojaks, aga suuri kormoraniparvi Pärnu jõel Tindisaarte juures vaatavad need, kes asjast rohkem teavad, süveneva murega.
"Asi on tänaseks naljast kaugel just siin Tindisaarte juures, kus meritint käib kudemas, ja see suur puidusöök tõotab siin ülekäte minna. Aasta-aastalt on kormoranide arvukus siin piirkonnas järjest tõusnud ja tõusnud. Ma olen jälginud seda mängu siin umbes 15 aastat. Kui esimesed kormoranid siia jõudsid võib-olla 10-12 aastat tagasi, oli neid siin ainult mõni. Alguses 50 kuni 100. Tänaseks on neid siin juba 5000, kui mitte rohkem," rääkis loodusvaatleja Üllar Meriste.
Praegu on lindude toidulaud rikkalik ja kala jätkub kõigile, sest peale kormoranide, keda on küll kõige rohkem, on seal hulgaliselt teisigi linde.
Aga mis saab viie aasta pärast, seda ei oska keegi öelda. Kormoran on hanesuurune lind ja võib päevas kuni kolm kilogrammi kala nahka pista.
Meriste ütles, et viimane aeg on kormoranide arvukust reguleerima hakata. Ka Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ihtüoloogia kaasprofessor Timo Arula tõdes, et kormorane on juba ülearu palju.
"Bioloogi ja ökoloogina võin öelda, et ega kiskja enne ei taandu, kui saaklooma arvukus oluliselt langema hakkab. Siis me näeme, et need linnud hakkavad ka siit minema. Need linnud hakkasid siia tekkima pärast seda, kui Sindi pais oli muudetud Sindi kärestikuks. Oli näha, et kalavarule kuidagi soodsalt oli ta hakanud mõjuma. Ja see, et ta mõjus kalavarudele soodsalt, mõjus ka soodsalt linnule," selgitas Arula.
Arula ütles, et ka kalateadlastele teeb olukord muret juba mitu aastat.
"Me oleme sellele teemale juba paar aastat jõudsamalt tähelepanu pööranud. Ja ma tean, et tänasel päeval on keskkonnaametis taotlus sees, et hakata nende lindude toitumisajal, just praegusel ajal, natukene nende mugavustsooni vähendama. On mõeldud sellisele meetodile nagu mingisuguse laseriga siin vilgutada, mis peaks neid häirima. Ja ka mingisugust paugutamist on siin planeeritud lisaks munade õlitamisele, mida niikuinii on tehtud juba varem," rääkis Arula.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"