Sooline palgalõhe oli mullu kõigi aegade madalaim

{{1650518040000 | amCalendar}}
Raha.
Raha. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2021. aastal 14,9 protsenti väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,7 protsendipunkti.

Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 8,48 eurot ja meestel 9,97 eurot.

Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus finants- ja kindlustustegevuse (25,7 protsenti), kaubanduse (24,2 protsenti), tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (23,8 protsenti) ning info ja side tegevusaladel (23,5 protsenti).

"Sarnaselt 2020. aastaga oli ka eelmisel aastal veonduse ja laonduse tegevusala ainus, kus naised teenisid meestest rohkem – palgalõhe oli siin 5,2 protsenti. Palkade erinevus oli väike ka majutuse ja toitlustuse valdkonnas, kus mehed teenisid naistest küll pisut rohkem, kuid palgalõhe oli siiski võrdlemisi madal ehk 5,8 protsenti," ütles statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen.

Analüütiku sõnul on palgalõhe Eestis alates 2013. aastast vähenenud ligi 10 protsendipunkti. "Võrreldes 2020. aastaga vähenes palgalõhe mullu enim majutus ja toitlustuse ning suurenes kõige rohkem ehituse tegevusalal."

Palgalõhe on Eestis alates 2013. aastast vähenenud ligi 10 protsendipunkti. Autor/allikas: Statistikaamet
Palgalõhe on Eestis alates 2013. aastast vähenenud ligi 10 protsendipunkti. Autor/allikas: Statistikaamet

Palgalõhel on palju põhjuseid

Statistikaameti avaldatud andmeid kommenteerinud Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ütles, et mehed töötavad suurema tõenäosusega juhtivatel või tehnoloogiaga seotud ametitel, kus keskmine palk on kõrgem. Juhtivtöötajate hulgas on mehi 63 ja ettevõtjate seas 70 protsenti.

IT valdkonnas, kus keskmine palk on ligi kaks korda Eesti keskmisest kõrgem, on kaks kolmandikku töötajatest mehed. Naised töötavad sagedamini teeninduses, näiteks majutuses ja toitlustuses, kaubanduses ja hariduses, kus palgad on keskmisest väiksemad.

Naiste ja meeste erinevad ametid ühe sektori sees seletavad ka näiteks suurt palgaerinevust finantsvaldkonnas.

Palgalõhe on suur nendes Euroopa riikides, kus on kõrge naiste tööhõive – lisaks Eestile ka näiteks Saksamaal, Austrias ja Tšehhis. Kui paljudes riikides on suur osa naistest tööl käimisest loobunud, siis Eestis käib 78 protsenti naistest vanuses 20-64 tööl.

Soolise palgaerinevuse üheks põhjuseks on Elmiku sõnul ka Eesti pikk ja soodne vanemapuhkus, mida kasutavad valdavalt naised. Lapsehoolduspuhkusel olijatest on 96 protsenti naised. Vanusegruppidest on palgalõhe suurim vanusevahemikus 35–44, mil naised naasevad pärast lapsehoolduspuhkust taas tööturule.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: