Möödunud aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 9,97 eurot ja naistel 8,48 eurot. Kuupalgaks arvestades on vahe umbes 300 eurot. Palgalõhe on olnud selges langustrendis alates 2013. aasast. Siis oli palgalõhe ligi 25 protsenti ehk eelmise aastaga võrreldes kümme protsendipunkti suurem. Aastaga on palgalõhe vähenenud 0,7 võrra.

Kui siiani oli Eesti sooline palgalõhe Euroopa suurim, siis nüüd on Läti meist selles osas mööda läinud. Soolise palgalõhe vähendamisel on Eesti tempo olnud viimastel aastatel kiiremate seas.

"Ühe tegurina võib välja tuua alampalga kasvu mõju palgalõhe vähenemisele, aga sellest ei piisa. Üks oluline osapool palgalõhe vähenemises on tööandjad, kelle teadlikkus probleemist on aastate jooksul oluliselt kasvanud," ütles sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse poliitika juht Lee Maripuu.

Palgalõhe tuleneb eelkõige sellest, et naised ja mehed töötavad enamasti eri valdkondades ja erinevatel ametikohtadel.

"Palgalõhe üheks peamiseks põhjuseks on see, et naised ja mehed koonduvad erinevatele ametialadele. Naised on ülekaalus sotsiaal-, haridus- ja tervisevaldkonnas, mis on madalamalt tasustatud. Ja kui vaatame kõrvalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit, kus suur tööjõupuudus ja ka palgakasv, siis seal alla veerandi töötavad naised," selgitas Maripuu.

Kõige suuremad käärid naiste ja meeste palkades valitsevad praegu finantssektoris.

"Me oleme seitse aastat tegelenud palgaerinevuse vähendamise ja lahtivõtmisega ja oleme põhjuseid analüüsinud. Põhjused lähevad tagasi samale erialavalikule. Kliendinõustajaks saab tulla väga erineva haridusliku taustaga. Kui inimene on lõpetanud sotsiaalteadused, ta saab võtta pangas kliendinõustaja ameti. Edasiliikumist kusagil hakkab mõjutama erialane taust ja valik. Kas sul on erialaharidus majanduses. Palgalõhe hakkabki tekkima keskastmejuhtide tasemel," rääkis Swedbanki personalijuht Ülle Pind.

Ta märkis, et suuresti pannaksegi tulevasele palgaerinevusele alus erialavalikuga kõrgkooli astumisel.

"Tüdrukud, kes gümnaasiumis väga hästi õpivad reaalaineid, millegipärast väga palju teevad ülikoolivalikud sotsiaalteaduste kasuks. Sotsiaalteadustes kõigile lõpetajatele ei jagu erialast tööd, mistõttu nad hakkavadki otsima tööd, kuhu asuda ja kui see ei ühti erialaga, siis paratamatult jääb ka stardipositsioon nõrgemaks," selgitas Pind.

Samas ütles ta, et trend on muutumas ning noored on hakanud rohkem valima erinevaid ameteid.