Praegune Ukraina sõda on toonud ka Eesti suursaarte kaitseteema taas teravamalt päevakorda. Ka üle Läänemere asuva Gotlandi kaitsevõimet on Rootsi riik oluliselt taas tugevdanud. Saarlaste arvates võiks Saaremaale tulla näiteks mereväebaas, ühe võimaliku asukohana on ka varem juba räägitud Saaremaa süvasadamast, aga laual võib olla ka teisi lahendusi.

"Selge see, et ennekõike on räägitud mereväebaasi loomisest Saaremaale ja seda on räägitud juba aastakümneid. Ja meie ka rõhume eelkõige sellele. Me ei välista ka muid stsenaariume ja ka NATO on üks variant, mingisugune NATO üksus või baas Saaremaal," rääkis Saaremaa vallavanem Madis Kallas.

Hiidlased näeksid oma saarel rannikukaitseüksust.

"Räägime eelkõige rannakaitseüksustest. Meie hinnangus võiks see olla Kõpu, Kõrgessaare, Lehtma piirkond ehk siis saare põhjaosa," selgitas Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja.

Kaitseminister Kalle Laanet ütles, et otsused suursaarte kaitsevõimekuse suurendamiseks võidakse vastu võtta järgneva poole aasta jooksul, aga nende täideviimine võib võtta aastaid.

"Täiesti selgelt me peame oma julgeolekut selles mõttes laiali tõmbama, et meie kaitserajatised oleksid rohkem laiali, et meil oleks meri kaetud ülevalt põhjast kuni alla lõunani välja," rääkis Laanet.

"Me tegime kaitseministeeriumis ka kalkulatsioonid, kui palju võiks maksma minna riigile konkreetselt Saaremaa sadama ümberehitamine mereväebaasiks. Need summad on piisavalt suured, eelmise suve arvestus oli keskmiselt 90 miljonit eurot. Aga ma ei välista ka seda, et ühel päeval võiks olla ka NATO baas, mis on tunduvalt laiema kõlapinnaga ja laiema eesmärgiga. Aga need on kõik aruteluteemad, meil ei ole ühtegi otsust," rääkis Laanet ja ütles, et ka hiidlaste soovi arutatakse.