ERR Gotlandil: puhkusesaar on hakanud relvastuma

Foto: ERR

Soome ja Rootsi on esitamas avaldusi NATO-ga liitumiseks, mis suurendab kogu meie piirkonna julgeolekut. Rootsis Gotlandi saarel oodatakse juba suvitajaid, kuid samal ajal tugevdab riik üha saare kaitset, et olla valmis võimalikeks halbadeks üllatusteks.

Praegu on Gotland kõigepealt rootslaste puhkuse veetmise koht. Seal on hea olla ja mõeldud on kõigele, isegi rattasadulate vihmakaitsetele. Suure sõja kaja on aga murdnud ka sealsesse idülli, puhkusesaar relvastub ning inimesed arutavad NATO-ga liitumist.

"Ma rendin maja sõjaväe treeningkoha lähedal ja ma kuulen pidevalt tulistamist. Esimesel päeval, kui ma siin olin, siis ma mõtlesin, et oi ei, mis see on, aga siis ma sain aru, et see on lihtsalt õppus," rääkis Karin.

"Ma näen palju suuremaid riske NATO-ga liitumises kui neutraalseks jäämises," sõnas Maria.

"See viib meid tagasi külma sõja aega. Ma ei ole kindel, et see oleks õige valik," arvas Toni.

"Võib-olla muutub kogu saar siis ameeriklaste sõjaväebaasiks," ütles Marie Louise.

"Ma arvan, et me peame NATO-ga liituma. Gotland on Venemaa jaoks justkui suurim lennukikandja. Meil on vaja NATO poolt ekstra kaitset. Rootsi pole alates 1960. aastatest tegelikult kunagi neutraalne olnud, USA kaitses meid oma tuumavihmavarjuga," rääkis Fredrik.

Saarerahva seas on kasvanud huvi liituda sealse Kaitseliidu ehk Kodukaitsega. Väljaõpe on Gotlandil praegu põhjalikum ja Kodukaitse tihedamalt armeega seotud kui mujal Rootsis.

Kaitsevägi tuli saarele tagasi nelja aasta eest, kui Venemaa oli rootslaste rahuaja usku murendama hakanud. Kaitsevõrk saarel tuleb aga praegusest palju tugevamaks ehitada.

"Meil on praegu Gotlandil vähendatud soomuspataljon ja me oleme kiirelt kasvamas. Me püüame parandada oma võimekusi, et kaitsta saart ja Rootsit. Me lisame uusi võimekusi nagu suurtükivägi, õhutõrje ja muu," selgitas Gotlandi rügemendi kommunikatsioonijuht Tomas Ängshammar.

Paarikümne kilomeetri kaugusel Visbyst valmistub tank sõjamuuseumi hooajaks. Lahingusse temaga enam minna ei saa.

"See töötab, aga meil ei ole selle jaoks minu teada laskemoona," ütles Gotlandi militaarmuuseumi juhatuse liige Lars-Ake Permerud.

Gotlandi sõjamuuseumis on muljetavaldav hulk sõjatehnikat ja kõik need masinad on olnud seal ka reaalselt kasutuses. See näitab, kuivõrd relvastatud on Gotland aastakümneid olnud.

Seda näitavad ka mehed. Sõjamuuseumit veavad vabatahtlikud ja valdavalt on tegu sealsete endiste sõjaväelastega ehk Rootsi riigikaitse mälu ja südamega. Külma sõja ajal oli lääne eelpostiks oleval saarel kokku ligi 25 000 relvis meest. Praegu ligi 400 sõjaväelast ja 300 kodukaitsjat.

"Meil oli soomusbrigaad saare keskel. Siis oli meil suurtükirügement, need kolm suurtükipataljoni ja õhutõrjepataljon. Ja lisaks veel kohalik kaitse ja Kodukaitse. Ja rannikukaitse oli selles piirkonnas," selgitas Permerud.

Gotlandi militaarmuuseumi juht, koloneli auastmes Mats Ekeroth näitas "Välisilmale", kuidas Läänemere saared juba sajandeid Venemaa ja lääne vastasseisu tulipunktis on. Tema ütles, et NATO-ga tuleb liituda ja see annab ka tuge ajaks, mil Rootsi oma kaitsevõimet taastab.

"Me peame praegu kiirustama kaitse tugevdamisega siin piirkonnas ja mitte ainult siin, vaid kogu riigis. Üldiselt võtab kaheksa kuni kümme aastat, et välja arendada näiteks brigaad ja kõige aeganõudvam on ohvitseride koolitamine," ütles Ekeroth.

"Meil peaks olema võimekus laevadega võitlemiseks näiteks, nagu nad on teinud Mustal merel rannalt juhitavate rakettidega, ja võib-olla suurtükivägi, mis suudaks tulistada sihtmärke merel. Praegu meil puudub see," ütles Gotlandi militaarmuuseumi juhatuse liige Rutger Bandholtz.

Muuseumi üks eksponaat on lennuk, millega Baltikumist Gotlandi lähedastesse vetesse jõudis külma sõja ajal välja üks ukrainlane. Vanad ohvitserid jälgivad sõda Ukrainas tähelepanelikult.

"Kogu see jutt sellest, et andke alla või andke järele, siis seda ei tasu kuulata," ütles Ekeroth.

Permerud toetab Rootsi liitumist NATO-ga. "Kui te oleksite aasta alguses küsinud, siis ma olin veidi kahevahel, aga praegu ei ole meil minu arvates valikut," ütles ta.

Vanad naljad on saanud Gotlandil uue tähenduse. "See on siin vana nali, et oi, venelased tulevad. Aga see ei ole enam nali, see on tegelikkus," sõnas Maria.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Välisilm"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: