Läänemeri – madal, sogane ja suurtest sõdadest vrakke ning miine täis. Ja meri, mis paneb selle randadel elavaid rahvaid ärevust tundma iga kord, kui Venemaa ringutab.

Eelmisel nädalal demonstreerisid rootslased Gotlandi saarel oma sõjalist kohalolekut. Samal ajal seilas kuus Vene dessantlaeva läbi Läänemere. Tänaseks on teada, et need võtsid peale varustust ja jätkasid reisi – võib-olla läbi Vahemere Ukraina poole.

"Üks laevagrupp – kolm neist on Inglise kanalist väljumas suunaga lõuna poole. Ja teine laevagrupp koosneb kolmest laevast, kes ootab jätkuvalt Taani väinades. Kas selleks on halb ilm Põhjamerel või suunavalik, on veel selgusetu," rääkis mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.

Kõikides siinsetes sõdades on olnud eelis sellel, kes valitses Läänemerd. Ja rootslased ütlevad, et Läänemerd valitseb see, kelle käes on Gotland.

Läinud nädalal teatas Venemaa mereväeõppustest kõigil maailmameredel. Tõsi, Läänemerel õppuseid ei toimu. Kuid Läänemeri on raketilöökidega kaetav ka Põhjamerelt ja kaugemaltki, ütles Saska. Oluline on jälgida olukorda ja teada, kuhu sihtida. Gotland on seejuures oluline.

"Gotlandi omamine tähendab seda, et sensorite ulatus on suurem kas ühele või teisele poole. Ja ka relvasüsteemide ulatus. Kui nüüd peaks keegi meile vaenulik Gotlandi hõivama ja oma relvasüsteemid ja sensoorika püsti panema, siis see tekitab väga suure probleemi Läänemere valdamises," lausus Saska.

"Sama kehtib ka Saaremaa ja Hiiumaa kohta. Sinna saab paigutada pikamaa õhutõrjesüsteeme või laevatõrjeraketisüsteeme, mis suudavad mõjutada vastast," ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt.

Gotlandi kaotamine teeks raskeks ka maavägede ja tehnika juurdetoomise Läänemere lõunakaldale Euroopast ja USA-st.

"Kui on vaja NATO vägesid Balti riikidesse tuua, siis on kindlasti vaja Rootsi territooriumi, õhuruumi ja territoriaalvett," märkis Hurt.

Gotland on hüppelaud sellele, kellele ta kuulub, ja reha, millele astub see, kes ilma loata üle trügib.

"Gotlandi strateegiline väärtus on tegelikult sama suur või isegi suurem kui on Krimmi väärtus Musta mere kontekstis," ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Läänemeres on teisigi silmatorkava geograafilise asendiga saari – Ahvenamaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Vaindloo. Neist viimased on täpid meres, millel erinevalt teistest suurt taktikalist tähendust pole. Aga need on NATO täpid.

"Ära võtta mingi tükk riigilt, kes on NATO koosseisus ja artikli viie all? Ma ei pea seda võimatuks, aga selleks peaks ründaja olema väga selgelt veendumusel, et artikkel viis ei tööta," lausus Saska.

"Need on riikide osad. Ja nende osade okupatsioon, ükskõik, kas nad on sõjalis-strateegiliselt tähtsad või mitte, on märgilise tähendusega. Ja mida kauem sa suudad seda hoida, mida lihtsamalt sa selle enda kätte saad, mida viletsamad on selle riigi reaktsioonid ja tema liitlaste reaktsioonid, seda parem on seda ära kasutada edasises poliitikas ja diplomaatias," rääkis kaitseväe juhataja Martin Herem.

Kuidas merel näha, millised on teise poole kavatsused ja kui palju nendele reageerimiseks aega on? Vene sõjalaevad liiklevad Läänemerel  regulaarselt. Puhttehniliselt võib teha 90-kraadise pöörde ja võtta kursi Tallinnale.

"Puhttehniliselt võib see aeg olla 20 minutit, kui keegi otsustab, aga ma ise arvan, et see on kuudes, kus me võiksime näha erinevaid asju," ütles Saska.

Mereala ühine kasutamine erineb maismaast. Võrdluseks – kui sul on aia ääres õunapuu, mille oksad ulatuvad naabri aeda, siis naabri lapsed ikka nopivad. Merel nimetatakse seda kala püüdmiseks majandusvööndis. Aga kui keegi ronib üle aia sinu poole õunu korjama?

"Näiteks võõrriigi lipu all isegi sõjalaev, kes sõidab läbi meie territoriaalmere, ei ole sama asi, kui võõrriigi relvajõud tulevad Narvast ja ümber Peipsi järve lähevad lõuna poolt tagasi koju. Aga mere peal on see täiesti okei," tõi Saska näite.

Praegune olukord Läänemerel ei erine tavarutiinist sel aastaajal, ütles Saska.

NATO saatis Rootsi vetesse oma ühe alalise lahinglaevade grupi staabi- ja juhtlaeva Rotterdam. Rotterdamile lisaks on kohal üks Taani fregatt ja praegu Eesti poolt juhitud NATO miinitõrjegrupi laev.

Ärev pole ainult merel – ka õhk sumiseb. Rootsi tuumajaamade kohal lendasid droonid, mida Rootsi võimud kätte ei saanud. Ja Soome kohal lendas Vene transpordilennuk, mis oli muutnud kurssi ja suundus üle Soome olulise õhuväebaasi.

"Täna oleme mõnes mõttes samas olukorras nagu 2014. Kui Venemaa tungis kallale Ukrainale, siis toodi kiiresti juurde abijõude Balti riikidesse," ütles Hurt.  

Mõned rootslased Gotlandil, paar NATO sõjalaeva Läänemerel – see on jõu markeerimine nagu pärast Krimmi annekteerimist. Sõja jaoks peaks liigutama siia väekoondisi Euroopast ja USA-st.  Suurbritannia on andnud märku, et plaanib suurendada oma kontingenti Eesti NATO lahingugrupis Tapal.