Usaldusväärsuse tipu moodustavad seega presidendi ametiga otseselt või kaudselt seotud isikud. Marina Kaljurand oli populaarseim presidendikandidaat aastal 2016 ning osa tolleaegsest populaarsusest on tal endiselt veel ka säilinud.

Neljandal kohal on Kaja Kallas, kelle usaldusväärsus on võrreldes selle aasta jaanuariga peaaegu kahekordistunud. "Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses olid ühiskonnas väga aktuaalsed energiahindade järsu kallinemise ja tervisekriisiga seotud teemad, kus üleüldise kriitika keskpunktis olid valitsuse otsused või paljude jaoks vajalike otsuste puudumine. Süüdistuste kõige suurem koorem ja kriitika langes seejuures peaministrile," kirjutatakse uuringus.

"Kuid peale Venemaa kallaletungi Ukrainale langesid need probleemid rohkem tagaplaanile ning uues süvenevas julgeolekukriisis on Kaja Kallas peaministri rolli täitmisega hästi toime tulnud ning see väljendub ka usalduse kasvus tema suhtes," lisasid uuringu autorid.

Üle kahe kolmandiku eestimaalastest ei usalda Mart Helmet ja Martin Helmet, neid usaldavad jätkuvalt vaid EKRE valijad. Mitteusaldus nende poliitikute vastu, kes ka enne olid mitteusaldamise poolest edetabeli tipus, on võrreldes jaanuarikuuga veelgi kasvanud. Erandiks siin on Kaja Kallas.

Enamikule Eesti elanikest on tegevpoliitikutest praktiliselt tundmatud Tiit Terik, Lauri Läänemets ja Andres Sutt, nemad juhivad nn "ei oska öelda" edetabelit.

Andmed põhinevad Kantar Emori üle-eestilise esindusliku valimiga veebiuuringutel. Aprillis küsitleti 1192 elanikku vanuses 15–84. Uuringus paluti vastajatel hinnata, keda nad (nimetatud) poliitikutest usaldavad, keda ei usalda ning kelle kohta ei oska arvamust avaldada.