"Putini kõne oli täis vanasid klišeesid, ei midagi uut. Tegelikult oligi oodata, et sellest kõnest pigem kostub põhjendust, miks Venemaa on sõjas. Me saime teada, et Venemaa on sõjas mitte ainult Ukrainaga, vaid Venemaa on ikkagi Putini meelest sõjas kogu läänemaailmaga, mis justkui ohustab Venemaad ja oli valmis ajaloolisi Vene piirkondi ründama," kommenteeris Mihkelson.

Kõik see räägib Mihkelsoni sõnul sellest, et nii Putin ise kui tema juhitud Venemaa elavad täielikus paralleelmaailmas, mis samas on oht teistele riikidele ja ka Eestile. "See reaalsus, mida Putin esile manab, ei ühti sellega, mis tegelikkuses toimub," märkis Mihkelson.

"Kuigi Putini kõnest eeldati, et võib-olla kostuvad mingid uued üleskutsed sõja laiendamiseks või mobilisatsiooni välja kuulutamiseks, siis kindlasti paraad ei ole see koht, kus seda teha. Aga me peame silmas pidama tõesti seda, et Venemaa silmis ta on konfliktis kogu läänemaailmaga," lausus Mihkelson.

Saks: suuri avanguid ma ei oodanudki

Julgeolekuekspert Rainer Saksa sõnul oli Moskvas võiduparaadi õhustik Venemaa sõja tõttu Ukrainas teistmoodi kui tavaliselt ja see vajutas ka Putini kõnele pitseri. "Erioperatsiooni tuletati meelde ja kutsuti oma sõdureid võitlust jätkama. Anti ka poliitiline raamistik – juttu oli Donbassist ja mitte kogu Ukraina teise usku pööramisest. Putin kordas ka lühemalt ja selgemalt narratiivi, mis varem nii hästi silma ei torganud, et Ukraina ründamine oli ennetav löök, et NATO ei ründaks sealt Venemaad," rääkis Saks. Aga need on detailid, mis ei oma väga suurt tähtsust, lisas ta.

Nagu Mihkelsongi, ei oodanud Saks Putini kõnest suuri initsiatiive ja avanguid, sest võiduparaad pole selleks sobiv sündmus. "Kui peaks tulema uusi initsiatiive ja avanguid, siis neid tuleb järgnevatel päevadel, kui neid on üldse tulemas," ütles ta.

Üldmobilisatsiooni väljakuulutamine on tema hinnangul üldse väga vähetõenäoline, sest see on meede, milleks Venemaa pole ette valmistatud ja mida ta ei saaks efektiivselt kasutada. "See oleks mõeldav, kui Venemaa oleks globaalses sõjas ja peaks pikaajaliseks suureks sõjaks ette valmistama. Sõja kuulutamine Ukrainale oleks nonsenss, sest ta on Ukrainale kallale tunginud ja sõja ametlik väljakuulutamine ei annaks mitte midagi juurde. Ukraina seda ka ei karda, nagu ta ei karda ka üldmobilisatsiooni," rääkis Saks.

Venemaa puhul on Saksa sõnul suurem küsimärk, kuidas suudab riik moodustada kiiresti sellised reservid, et seda sõda jätkata või siis peaks ta mõne aja pärast mõtlema vaherahule. "Varjatud mobilisatsiooni üritab Venemaa kogu aeg läbi viia, aga see pole lihtsalt õnnestunud," märkis Saks.

Venemaa president Vladimir Putin väitis esmaspäeval, et Venemaa sissetung Ukrainasse oli vajalik, sest lääneriigid ohustavad Venemaa territooriumit.

Putin väitis oma kõnes, et Venemaa sõdurid võitlevad Ukrainas praegu Venemaa julgeoleku eest.

Tüür: õhuparaadi ära jätmine oli kummaline

Politoloog Karmo Tüüri sõnul demonstreeris maiparaad ilmekalt muudatust Vene juhtkonna peas. Kui varem võis näha paraadil ka liitlaste esindajaid, siis nüüd oli Venemaa seal kurjas üksinduses, märkis Tüür. "Isegi Valgevene esindajat polnud näha," märkis ta.

"Mina ennustasin ette, et Venemaa juht ei saanud Ukraina sõda väljakuulutada, sest Ukrianat pole tema maailmas olemas. Kui ta oleks seda teinud, siis ta oleks öelnud, et Ukraina on sama subjektne nagu Venemaa, aga seda ta teha ju ei saanud," rääkis Tüür.

Ta nentis, et õhuparaadi ära jätmine oli mõnevõrra kummaline. "See jäi ära ka mujal Venemaa linnades. Põhjendati ärajäämist ilmaga, kuigi mujal oli selge ilmastik. Spekuleeritakse, et järsku luure rääkis, et kuskil pööningul võib olla õhutõrjevahend, mis võib midagi alla tuua ja see oleks inetu," rääkis Tüür.

Viimased kümme aastat on 9. mai olnud Venemaa sõjapüha, mitte rahupüha.

"Rahva hulgas on meemid, et võime seda korrata, võime Euroopa uuesti külili keerata ja midagi seal korraldada. Mõtleme või kohutavatele kaadritele, kui lasteaiakasvataja on lapsed riietanud mundritesse ja istutanud tankidesse. See pole rahusõnum," rääkis Tüür.

Tüür rääkis ka Venemaa loodud narratiivist, et Vene ühiskond on sõjas kogu maailmaga, kes tahab Venemaale kurja. "See on ümberpiiratud kindluses levitatav sõjavaimustus," ütles ta.