Kui esialgu oli lootus, et hiljem põllumaana kasutusele võetud alalt õnnestub leida lisaks infot ka 3.-4. sajandi ehk rooma rauaaja kohta, siis selle perioodi Läänemaa matuse-kombestikku puudutavad saladused jäid ikkagi vastuseta.

Arheoloog Mati Mandel rääkis, et Eesti ajaloomuuseumi ekspeditsiooni käigus saadud leiud, mille seas on putkkirves ja ehted, pärinevad 5.-6. sajandist. Uluste küla lähedale otsustati kaevama tulla, sest juba varem oli detektorist leidnud sellelt põllult samast ajast pärit kirve. Arheoloogil oli lootus, et matmiskohast võiks saada infot veel varasema ehk 3.-4. sajandi kohta, mis jääks juba rooma rauaaja perioodi, aega, mis on Läänemaal seni suur mõistatus.

"Tegelikult rooma rauaajast ei ole meil peaaegu üldse teada, kuidas maeti. On küll mõned oletused, et maeti ka tarandkalmetesse, mis olid kasutusel I aastatuhande lõpul enne Kristust, aga mingisuguseid kindlaid tõendeid ei ole. Meil on ainult kolm eset Läänemaalt leitud, mis kuuluvad rooma rauaaega, üks sõlg, mis on sealt Ridala kandist ja siis kaks sõrmust, mis kindlasti kuuluvad rooma rauaaega, aga muidu on nagu auk, nagu ei oleks üldse inimesed elanud, meil on see suur puudujääk siin uurimises," rääkis Mandel.

Paraku olid siit saadud leiud umbes aastatest 450-550 ehk peale rooma rauaaega ja Läänemaal rooma rauaaega ümbritsev saladuseloor jäi püsima. Mati Mandel ütles, et puhtalt teaduslikust huvist lähtuvad kaevamised on Eestis üha haruldasemad. Põhjuseks on rahapuudus ja arheoloogidel tuleb seetõttu keskenduda peamiselt arendustega seotud päästekaevamistele.

"Kaevatakse linnas, kus on suured rahad taga, aga maal kaevamisi sisuliselt enam ei toimu, just nagu Eesti riik ei tunnekski huvi oma muistse aja kohta. Kalmeid näiteks peale minu keegi ei kaeva enam. Kuigi palju on kaevanud Marika Mägi Saaremaal ja siis veel Lõuna-Eestis kaevab Heiki Valk linnuseid," rääkis Mandel.