Teisipäeval möödub 81 aastat juuniküüditamisest

{{1655181360000 | amCalendar}}

14. juunil heisatakse sinimustvalged riigilipud poolde masti mälestades 81 aasta möödumist juuniküüditamisest.

14. juunil 1941 küüditati Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude poolt üle 10 000 eestlase, et likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis.

Kell 15.15 avati Eesti kommunismiohvrite memoriaali nimekoridoris uued nimetahvlid. Nende hukkunute saatus on selgunud Eesti Mälu Instituudi uurimistöö käigus, mil tehakse koostööd lähedastest kuni saatkondadeni. Selleks, et terroriohvrite all kannatanud leiaksid oma väärilise mälestuspaiga memoriaali nimede seinal saavad kõik kontrollida oma sugulaste andmeid ning edastada uut teavet Eesti Mälu Instituudi hallatavas e-memoriaalis.

Kell 12 asetasid hukkunud riigiametnike mälestuseks Liiva kalmistul pärjad justiitsminister Maris Lauri, Läti suursaadik Raimonds Jansons, juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar, kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Kaitseväe ja Kaitseliidu ühispärja asetavad kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ja kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

Keskpäeval asetasid ka Tallinna Memento esindajad pärjad ja lilled Linda kivi jalamile.

Maarjamäe lossis esitleti Eesti Mälu Instituudi värsket artiklikogumikku

Kell 13.30 toimus Maarjamäe lossi skulptuuride pargis Eesti Mälu Instituudi artiklikogumiku "Propaganda, sisseränne ja monumendid: vaateid Nõukogude võimu kinnistamise meetoditele Eestis 1950.–1980. aastatel" esitlus. Esitlusel tutvustas värsket väljaannet raamatu toimetaja, Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Meelis Saueauk; nõukogudeaegsetest monumentidest kõneleb instituudi uurimisjuht Toomas Hiio. Artiklikogumik võtab vaatluse alla meetodid, mida sovetliku ühiskonnakorra kehtestamisel ja kujundamisel Eestis kasutati, sh info- ja migratsioonipoliitika, pseudo-rahvaesinduse komplekteerimine ning propagandatöö ajaloopoliitika valdkonnas.

Kell 16 algas leinapäeva mälestustseremoonia Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaali "Koduaias". Muusikalisi vahepalasid pakkus tseremoonial Toomas Lunge. Kõigil külalistel oli võimalus asetada memoriaali jalamile peale ametlikku tseremooniat oma lilli ja pärgasid.

Kell 17 järgnes tseremooniale vabaõhukontsert Tallinna Kammerkoorilt.

14. juuni varahommikust hilisõhtuni meenutab Inimõiguste Instituudi algatusel Tallinnas Vabaduse väljakul avatud "Pisarate vagun" eesti luuletajate loomingu toel Nõukogude okupatsioonivõimude poliitterrorit. Samuti meenutatakse virtuaalselt Eesti ohvitsere ja kaadrisõjaväelasi, kes arreteeriti 14. juunil üle kogu Eesti ja saadeti Venemaa sunnitöölaagritesse. 

Jüri Üdi, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Kalju Lepiku ja Thavet Atlase luuletusi esitavad virtuaalselt näitlejad Kersti Kreisman, Helena-Maria Reisner, Merle Palmiste, Kaspar Velberg ja Rein Oja. Muusikalisi meenutusi esitab Toomas Lunge. Raudteele paigutatud vagun, suunaga itta, sümboliseerib ühte 490-st küüdivagunist, mis on täitunud "küüditatute pisaratega".

Seekord on pooled pisarad Ukraina lipuvärvides.

Pisarate vagun Vabaduse väljakul Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Küüditamise mälestuspäeva tuurid Vabamus

Vabamu püsinäitusel toimuvad küüditamise aastapäeval ekskursioonid koos Vahur Laiapea ja Aive Peiliga. Kell 13 püsinäituse tuur Vabamu programmijuhi Aive Peiliga, kell 18 püsinäituse erituur filmitegija Vahur Laiapeaga.

Vahur Laiapea on Eesti filmirežissöör, filmiprodutsent ja filmioperaator ning viipekeele uurija, kes on teinud üle 40 dokumentaalfilmi. Paljud neist filmidest on tehtud kaugetes ja keerulistes kohtades - Aafrikas, Afganistanis, Mongoolias ja Siberis, Kasahstanis, Ukrainas.

Aive Peil on töötanud Vabamus viis aastat ning on selle aja jooksul on välja arendanud ja juhendanud Vabamu ja KGB vangikongide väga eripalgelisi haridusprogramme ning ekskursioone. Peil on hariduselt ajalooõpetaja ning annab lisaks Vabamule ajalootunde ka Tallinna Humanitaargümnaasiumis.

Vabamu püsinäitus "Vabadusel ei ole piire" kõneleb okupatsioonidest, vastupanust, taastamisest ja vabadusest. Näitus koosneb viiest osast: "Ebainimlikkus", "Eksiilis", "Nõukogude Eesti", "Taastamine", "Vabadus".

Tartu avab Enn Tarto mälestuspingi

Tartus mälestati küüditamisohvreid Rukkilille monumendi juures kell 12. Rukkilille monumendi juurde asetati pärjad ja avati vabadusvõitleja ja Tartu aukodaniku Enn Tarto nimeline pink.

"Eesti ajaloost leiame väga valusaid Eesti rahvast hävitanud kuritegusid. Küüditamine oli üks neist, mis jättis jälje meie kõikide perelugudesse ja seeläbi meie rahva käekäiku, kasvamisse. Seetõttu peame neid valusaid sündmusi mäletama ja ohvreid mälestama. Ainult nii saame neid kuritegusid tulevikus vältida," ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Küüditamise mälestuspäeval saab kell 11-17 tasuta külastada Pepleri tänaval asuvat KGB kongide muuseumit. KGB kongide muuseumis on 8. märtsist avatud Gulagi vangilaagrist pääsenud Jevfrosinja Kersnovskaja mälestustel ja piltidel põhinev näitus "Kui palju maksab inimene?". Näitusel on välja pandud Kersnovskaja 17 ainupärast joonistust koos kirjeldustega.

Küüditamise mälestuspäev Ristil:

Leinapäeva tseremooniad üle Eesti - täpsem ajakava siin

Kell 11 on Läänemaal mälestuspalvus Toomkiriku ristimiskabelis

Kell 11 toimub mälestusüritus Rakveres Okaskrooni mälestusmärgi juures.

Kell 11 asetatakse pärjad ja süüdatakse mälestusküünlad ka represseeritute mälestusmärgi juures Võrus.

Kell 11 mälestavad Põlvamaa mementolased terrori all kannatanuid Põlva raudteejaamas ja

Kell 12 Veriora raudteejaamas.

Kell 12 asetatakse pärjad Pärnu "Leinapargis" toimuval tseremoonial.

Kell 13.30 on mälestustseremoonia küüditatute mälestusmärgi "Risti Rist" juures.

Kell 14 toimub Kaitseväe Akadeemia tseremoonia Värska lipuväljakul.

Kell 15 Hiiumaal Lehtma sadamas küüditatute mälestuskivi juures leinaseisak ja pärgade ning küünalde asetamine.

Kell 17 Viljandis mõisapargis asuva mälestuskivi juures.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: