Neist 725 taotlusest on umbes pooled saadetud ravimiametile edasiseks vaktsiinikahjude hindamiseks. Selle nädala alguseks oli ravimiamet läbi vaadanud 30 taotlust ning neist omakorda neli taotlust on saanud ametilt vastuse, et seos tervisekahjustuse ja vaktsiini vahel on tõenäoline.

Lõpliku otsuse, kas taotlejale hüvitis välja maksta või mitte, ja kui suur on hüvitise määr, teeb haigekassa. "Need neli ravimiameti otsust, kus leiti, et seos vaktsiini ja terviserikke vahel on tõenäoline, on praegu jõudnud tagasi haigekassasse ja on hindamisel. Selles taotluse viimases protsessis süveneme ravimiameti hinnangusse ja kontrollime veel kord inimese terviseandmeid," rääkis haigekassa pressiesindaja Sander Rajamäe. Tema sõnul võib ka juhtuda, et seos on ravimiameti hinnangul olemas, kuid see pole siiski piisav, et hüvitise kriteeriume täita, ja taotleja hüvitist ei saa.

Ravimiametist tagasi saadetud taotluste täiendavaks hindamiseks võtab haigekassa aega maksimaalselt 30 päeva.

Kurdetakse hingamisraskusi ja valusid

Praeguseks haigekassale saabunud 725 vaktsiinikahju taotluses mainivad inimesed peamiselt tervisehäireid, mis on seotud hingamisraskuste, kiirenenud pulsi või liikumise ja liigesevaludega. Samuti kuuluvad näidustuste hulka infarkt, peapööritus ja tasakaaluhäired.

12 pöördumist haigekassasse on teinud pärijad. Kõik need taotlused, kus pärijad seostavad vaktsiini ja surmajuhtumit, on alles hindamisel. "Tänaseks pole me veel ravimiametilt ühtegi surmaga lõppenud taotluse otsust tagasi saanud," ütles Rajamäe.

Haigekassa toonitab, et vaktsiinikahju taotluse menetlemiseks peab inimese kahjustus olema kestnud vähemalt neli kuud või lõppenud inimese surmaga ning arst peab olema tervisehäire dokumenteerinud. Haigekassa alustas vaktsiinikahju taotluste vastuvõtmist selle aasta 1. mail.

Vaktsiinikahjude hüvitiseks välja makstavad summad algavad 2000 eurost, üliraske tervisekahjustuse või surma korral on hüvitiseks 100 000 eurot.