"See on olnud siis selline viimaste nädalate trend, et nädalas tuleb kuskil 800 inimest ja riigi lühiajalist majutust küsivad nendest alla 300 inimese," ütles ERR-ile sotsiaalkindlustusameti kriisijuht Kert Valdaru.

Märtsikuus oli sõjapõgenike majutamiseks umbes 90 lühiajalist majutuskohta üle Eesti. Tänaseks on ajutisi majutuskohti alles jäänud 33.

Kui kauaks majutuskohad avatuks jäävad, on keeruline öelda.

"Meil on kehtivad lepingud jätkuvalt ligi 90 hotelliga. Kui seal hotellis vabu kohti on, siis me saame sinna jätkuvalt ka tulevikus majutada. Täna enamus põhja regioonis inimesi on majutatud Tallinki laeva Isabelle. Seal on neil võimalik praeguse lepingu kohaselt olla kuni 7. detsembrini," selgitas Valdaru.

Eesti Pagulasabi juhatuse liikme ja tugiteenuste juhi Anu Viltropi sõnul on näha, et suurem kriis on möödas ja olukord stabiilsem.

Endiselt on ukrainlastel raskusi pikaajaliste elamispindade leidmisega. Eesti Pagulasabini jõuavad keerulised üksikjuhtumid, kus ei soovita sõjapõgenikku üüriliseks võtta.

"Väga paljuski on siis ka sellist suhtumist et meesterahvastele näiteks ei taheta kortereid üürida sellepärast, et arvatakse, et võib-olla ta peaks minema hoopis sõtta kuigi tegelikult me ei tea mis põhjused need siis  on miks inimene on põgenenud ja Ukrainassse tagasi liikuda ei taha," ütles Viltrop.

51 kohalikus omavalitsuses ukrainlastel võimalik taotleda ühekordset üüritoetust. Toetus ulatub 1200 euroni.

Tallinna linn hakkas üüritoetuse taotlusi vastu võtma 10. juunil. Tallinna sotsiaal– ja terviseameti juhataja Raimo Saadi sõnul on siiani esitatud üle 200 taotluse. Keskmiselt küsitakse 800 kuni 1000 eurot.

"Tõenäoliselt need taotluste suurused hakkavad pigem kasvama, sest üürihinnad ka praegu tõusevad (ning kindlasti esmajärjekorras soodsama üüripinnaga korterid hakkavad rohkem ära minema ja järgi jäävad siis kõrgema üürihinnaga," ütles Saadi.

Saadi sõnul oodati rohkem taotlusi. Tema hinnangul pole üüritoetuste info veel kõigini jõudnud ja tõenäoliselt tuleb taotlusi juurde.